Nii hästi korraldatud rogainile nagu seda TA OK korraldab ja veel sellisel maastikul, ei saa ju minema jätta.
Kui me Taevaskoja Salamaa puhkekülasse jõudsime, olid Jaak ja Helle juba kohal. Üldiselt oli terve puhkeküla rogainijaid täis, eestlased, lätlased ja kaks naisterahvast ka Peterburist.
Saime lahke pererahva käest toa võtme ja seadsime ennast sisse, ülejäänud õhtu lobisesime puhkeküla köögis Jaagu, Helle ja Tiinaga. Jaak teatas ülima rahuloluga, et nö tema külvatud seemned kannavad vilja. Ehk, siis tal on õnnestunud rogainipisikuga nakatada mitu inimest. Kuigi ma tol hetkel võtsin häälekalt sõna ja ütlesin, et mitte ainult Jaak vaid ka mu kursavend Ivar on selles osaline, arvan, et siiski on Jaagul ülimalt tähelepanuväärne osa ja tänud muidugi selle eest :) Pikalt ei lobisenud, läksime üsna pea ka magama, sest järgmiseks päevaks tuli ennast hästi välja puhata.
Kuna elasime võistluskeskuse, Maarja küla, lähedal, siis ei pidanud vara tõusma, ärkasime kell 07.00. Ivar tuli hommikul otse ja tõusis juba 03.30. Hommikusöögiks pudru, asjad kokku ja Maarja küla poole teele. Parkisime auto ja võtsime vajaliku varustuse kaasa ja edasi võistluskeskusesse, kuhu oli ligikaudu 1 kilomeeter. Hommik oli mõnusalt karge.
Õhus oli tunda võistlusärevust, järjekorrad tihenesid kaartide kättesaamise ootuses...
Saime planeerimiseks endale köögi kõrval oleva katusealuse, kus saime kaardid lauale laiali laotada ja kurvimeetriga vahemaid mõõta. Planeerisime, et ennast märjaks ei tee, käime, kui jookseme, siis allamäge :) ja teekond võiks olla kuskil 30-35 kilomeetrit. Nojah, siis antigi start, väike arusaamatus veel stardikoridoris ja olimegi nö rajal.
Rahvast oli palju, inimjõed suundusid peamiselt kirdesse ja siis jagunesid kaheks, punkti 27 ja punkti 20 suunas, viiasesse läksime meiegi. Peale punkti jäi ka rahvast kohe vähemaks ja mida edasi, seda vähem nägime teisi võistlejaid.
Järgmisse punkti (21) tegin valearvestuse ja läksime vale nõlva pidi üles, aga saime üsna ruttu aru ja saime uuesti järjepeale. Kaks pead on ikka kaks pead.
Punktid 28 ja 40 tulid ilusasti, tee oli hea ja tegime vahepeal ka sörki. Punkti 54 planeerisime minna mööda teed, sest nägime, et siht langeb ja arvestasime, et lõpp võib olla vesine. Tegelikult oleks saanud ka otse kuiva jalaga läbi. Punkti ümbruses liikus palju võistlejaid ringi, kes otsis alt, kes ülevalt, aga meie saime ta ilusasti kätte. Edasi suundusime nõlvast alla raudtee poole. Teepeal nägime "downhilli" rada, mis oli juba üsna rohtu kasvanud. Mulle meenus, et olen sellest rajast varem kuulnud ja vist tehti sellel rajal ka üks video. Otsisin veebist selle kohta infot, aga ei leidnud, kui keegi oskab lähemalt viidata, siis andke teada, olen tänulik.
Seekord arvestasime nii, et iga 1,5 tunni tagant sööme natuke, näiteks pool batooni, et siis ei koorma magu üle ja peale punkti 54 oligi nö söögipaus.
Minnes punkti 55 toimus üks naljakas fenomen. Nimelt meie ja ka paljud teised, kes samas suunas läksid, kaldusime natuke vasakule ja seetõttu ei sattunud peale teede risti enam edasi sihile, mis viis peaaegu otse punktini. Ma ei oskagi konkreetselt öelda, mis siis meid eksitas, kas eespool liikujad, parem tee, allamäge tee, batooni manustamine või midagi muud. Kindlasti oleks pidanud ka kaarti tähelepanelikumalt jälgima, siis oleksime ikka mööda sihti liikunud.
Edasi ootas meid punkt 48. Tõusime üles raudteetammile ja lasime mööda raudteed edasi. Järgmine punkt (33) paisti olevat väga soisel alal ja ega väga sinna minna ei tahtnud, aga saime ilusasti kohale, eriti ruttu kuidagi. Punktis saime Tõnu ja Piretiga kokku, kes olid tulnud punktist 44 ja ei leidnud seda üles. Veel hirmutasid nad meid, et seal on väga vesine ja mudane ning seetõttu otsustasime punkti 44 vahele jätta. Olime graafikus ja tõenäoliselt tuleb lõpuosa ümber planeerida.
Punktid 45, 57 ja 56 tulid vaheldumisi sörgi ja kõnniga. Peale punkti 56 vahetasin vasaku jala soki uue vastu, sest jalasoleva soki kude hakkas kanna serva hõõruma. Peale sokivahetust jäi hõõrumine järgi. Nüüd liikusime tagasi põhjapoole ja oli aeg ka lõpuosa uuesti planeerida. Seda tegime käigupealt 56 ja 46 punkti vahel. Otsustasime, et jätame välja ka punkti 22, sest see tundus olevat ka märjal alal. Eelnevalt jäi meil välja 44, see tegi kokku 6 punkti, asemele otsustasime valida 30 ja 41, see tegi kokkuvõttes +1 punkti kui arvestada esialgset planeerimist. Vahepeal täiendasime teeäärde jääva talu kaevust ka veevarusid. Planeerimisega jätsime hetkeks võistluse unarusse ja panime sihist, mis viis otse punkti 46, mööda, oma sada meetrit.
Punkti 26 otsides lasime ennast eksitada legendist, mis ütles, et punkt asub karjääri põhjaküljes. Nojah, otsisime siis karjääri ja ei pannud kuuskede vahel asuvaid auke tähelegi, ehk, siis väike edasi-tagsi ots.
Minnes punkti 39 paistis Eva näost juba esimesi tüdimuse märke, samas vaim oli tal ikka veel virge. Mingil hetkel manustasime ka kaasasolnud geelid, aga millal, seda kirjutamise hetkele ei mäleta, aga aitas, järjekordselt.
Peale punkti 24 tuli pikk ots, läbi Kiidjärve asula, kaardi põhjaossa ja seega ka lähemale finišile. Punktid 30, 41, 35 ja 23 tulid kergelt ja siis tegime vea. Eks meid uinutas lähenev lõpp ja lootus, et teine meist jälgib ka kaarti, aga juhtus see, et kumbki meist kaarti ei jälginud ja seetõttu kaldusime peale punkti 23 tugevalt vasakule ning avastasime ennast soises rägastikus. #¤%&
Iseenesest hullu polnud, sest aega oli küll, aga lihtsalt niimoodi rappa panna. No egas midagi, võtsime kokku ja tegime siis ka lõpu kiirelt ära. Aega jäi piisavalt üle, aga ega rohkem me poleks ka suurt jõudnud, samas kui oleks veel paremini planeerinud, siis oleks selle ajaga kindlasti paremad punktid saanud.
Tuleb tõdeda, et oli meeldiv üritus ja tänud korraldajatele. Igatahes oleme järgmine kord ka platsis.
Kokku tuli 68 punkti ja 35 kilomeetrit.
Ametlik protokoll ka.
Täna tuli esimene selle sügise lumi ka maha. Homme Libahundile.
2 kommentaari:
44 punkti kohta püüdsin ma küll öelda, et sinna minek saab väga rõve olema, mitte seda, et me ei leidnud. Ma olen täiesti kindel et punkt oli õigel kohal ja ida suunast lähenedes oleks kõik OK olnud. Jätsime sinna minemata, sest lõuna poolt tulles oli kole vesi ja muda ja risu ja mahalangenud puud ja oleks seal ilmselt mõttetult kaua aega kaotanud.
OK, tõenäoliselt kuulsime seda, mida kuulda tahtsime. Meie soov oli, poris mitte mütata ja otsisime igatki pisimat põhjust, et sellesse punkti mitte minna ja nagu tellitud, tulite Teie :)
Postita kommentaar