22. okt 2012

Libahundi jälg 2012, Nõmme

Proovisine ka 2012 sügisesele Libahundi etapile pereliikmeid kaasata, aga ei õnnestunud, vast õnnestub siis järgmisel aastal.

Trenni polnud me juba poolest augustist peale süsteemselt teinud 1-2 korda paari nädala tagant, kui sedagi.
Jooksma läksme seega vana rasva pealt :)

Seekord võtsime ennast kokku ja hankisime kapa plaadi, peotäie erinevat värvi nööpnõelu ja mõõtsime nööri 33 kilomeetri peale. Etterutates võib öelda, et tasub mõõta kaks (soovitavalt erinevat värvi) nööri, siis saab paindlikumalt/kiiremalt erinevaid rajavalikuid proovida.

Kuna meil rulluiske ei olnud, siis otsustasime kõigepealt kaardi kaguosa läbi käia ja siis edasi ka keskosa ja lõpp jäi suht lahtiseks.

Esimene punkt (27) tuli kergelt, järgmise punkti (43) leidmisega olime hooletud ja kappasime nö turbalõikest hooga mööda. Edasi tuli laudtee ots (52), millegipärast oletasin, et tuleb igaks juhuks paremale, üle kraavi hoida, aga tegelikult sai otse ka punkti.
Järgmisse punkti (63) minnes oli kaks valikut, kas otse pikki kraave ja metsa või joosta mööda teid. Otsustasime lühema valiku kasuks ja läksime otse. Viimaste nädalate vihmarohked ilmad olid jätnud oma nö jälje ka rabasse, mis kõikus/vetrus, kui just vee all polnud. Kraavid olid vett täis, veetase vast rinnuni või veelgi rohkem.
Järgmine punkt (53) oli keset lagedat raba, tegime üle kraavi tänu painduvatele kasetüvedele kauni kaare, aga maandusime ikkagi kraavis, kuigi teisel pool kraavi. Jätkasime vigade tegemist ja jooksime punktist ligi 50 meetrit mööda.
Järgmise punktiga (35) ei tundunud probleeme olevat, paistis kergelt leitav. Tegelikkus erines kaardile märgitust 100 meetrit.
Järgmine (44) paistis olevat lihtne, meile oligi, aga poolel teel tuli meile vastu üks poolpaljas onu, kelle võistkond otsis punkti teiselt kaldalt ja aja kokkuhoiu mõttes tehti üks kiire ujumine:)
Edasi olime plaaninud 55-41-46, aga tundus parem olevat 46-55-41.
Lisaülesande punkt (81) oli süstasõit, see läks libedalt. Punktis oli tegevused hästi läbi mõeldud, meie sealviibimise ajal mingeid järjekordi ei tekkinud.
Edasi 62 ja siis jälle tagasi metsa. Punkt 20 ei võimaldanud SI pulgale märget teha, komposteerida ka ei saanud, jätsime aja meelde ja võistkonna numbri, kes meiega seal samal ajal oli ja edasi.
Panin suuna kompassile, aga millegipärast kiskus kogu aeg vasakule, tundus kuidagi ebaloomulik minna kompassi näidu järgi. Mingil hetkel saime olukorrast jälle kaine pildi ette ja saime uuesti nö rajale.
82 oli lisaülesanne, kus tornist juhtis võistkonnakaaslane paarilise võsas asuvate punktideni. Õnneks oli Kaimar enne mind sinna kohale jõudnud, panin kohe tema jälgedes ajama. Vahepeal ei saanud aru, kellele karjuti, kas Kaimar või Aivar, kindlam variant oli "valge nokamüts". Tehtud ja tänud.
Olime planeerinud edasise teekonna 40-48-30, tundus, et 40 ja 48 vahel on suhteliselt otse laudtee, aga tegelikult selgus, et see pidev joon oli kraav. Tulime üle raba (mitte väga meeldiva) tagasi laudtee peale. Hea oli, et Eva säilitas natukenegi kainet mõistust ja tegime teekonna paranduse ja võtsime 32-34, oleks pidanud peale kraavi eksitust siiski kohe minema 39-32-34, aga oleks võinud kohe alguses nii teekonna planeerida. Meie esialgse planeering oli pärast 26 punkti võtta 34-32-39-45-25-F.
Järgmise (48) saime kergelt. Minnes 30ndasse vajusin jälle vööni sisse, õnneks oli kuskil selle mülka põhjas ka üks palk, saime seda mööda üle nö valutult edasi. Väikse ekslemisega saime punkti kätte. Edasi tulid linnatänavad, paremale, vasakule, otse jne.
Lisaülesande punkt 70 oli discgolfi sõpradele, aga saime sealt maksimumpunktid. Aega jäi finišini veel 1,5 tundi.
Järgmiseks võtsime 100B ja elevaatori (83), millele lähenemisega kulutasime jälle liiga palju aega. Nüüd jäi veel tund, tundus, et saame võetud kõik, mis planeerisime. Elevaatori ülesanded olid huvitavad, kuigi hoone trepidel jooks kulutas hulganisti energiat.
26 oli hea, põõsas teede hargnemisel, järgmine (45) oli valgel alal. Selle leidmine ei saanud olla keeruline, aga hindasime vahemaad valesti ja otsisime seda varem kui ei oleks pidanud. Langesime rajameistri nö lõksu.
Järgmine oli garaažide nurk ja siis finiš.

Läbisime 33 kilomeetrit, rumalaid vigu kogunes palju. Hea, et niigi läks:)

Kaart teekonnaga