Libahundi jälg 2011 Tuksi

Järjekordne Libahunt toimus Läänemaal, Tuksi spordibaasi ümbritsevates metsades, soodes ja lagendikel.

Oma vähese kogemuse põhjal oleme aru saanud, et jalanõud peavad olema korralikud, siis laabuvad ka ülejäänud asjad. No hea planeering ka muidugi, aga see on omaette teema. Arvestades seda, et juulis on ees ka Rogini EM, siis investeerisime jalanõudesse ja peale paari neljapäevakut ja etterutates ka peale Libahunti võin öelda, et investeering läks õigesse kohta.

Julgen soovitada jalanõud XA PRO 3D ULTRA 2, hea pidamine, kerged, mugavad ja tundub, et ka vastupidavad.

Kaardid saime kätte enne lubatud aega ja asusime ka kohe planeerima. Esimene pilt kaardile ei toonud ühtegi sobivat teekonda ette, aga tasapisi hakkas asi nö susisema. Esimene planeering sai valmis, teekond ligi 40 kilomeetrit, see oli liiga palju. Tegime kiiresti ümber ning lõpu jätsime lahti, vastavalt kuidas aega ja jaksu on.

Kaasas oli 2 liitrit vett, batoone ja geeli.

Plaan oli siis järgmine: 23-59-65-52-37-48-83-63-51-47-25-57-40-36-30-84-26-67, edasi jäi lahtiseks, kas läheme veel lisaülesandega punkti 81 ja siis nö alla, võttes ka ettejäävad punktid või veel muud variandid.

Alguseks oli kuue punktiga lisaülesanne, kus oli ette antud suund ja vahemaa. Iseenesest lihtne, aga ajamahukas ettevõtmine. Meil läks 19 minutit, koos vabavisetega. Punktini 52 oli hea minna, mets oli läbitav, ette jäänud märgalad ei olnud väga märjad ja sihid olid joostavad. punkti 37 minnes olid sihid täis kasvanud ja rööpaid täis, paras turnimine. Eva jälgis maastikku sellel pilguga, et juhul kui peaks ilmuma metssea perekond (jälgi olid kõik kohad täis) teaks millise puu juurde suund võtta ja kribinal-krabinal otsa ronida. Mida seejärel oleks targem olnud teha mine sa tea, aga siinkohal ei hakka ka ennustama. Hiljem saime ka jahimehelt teada, et võimalus metssea perekonnaga kohtumiseks oli pärsis suur, aga ohtlikuks oleks meie jaoks muutunud olukord siis, kui põrsad oleksid kiunuma pistnud. Proovisime ka üle raiesmiku minna, aga polnud ka see parem variant. Eva ootas raiesmikul kohtumist karuga, aga asjatult, kahjuks või õnneks see ei realiseerunud. Kuni punktini 83 liikusime vahelduva eduga, kord hea, siis jälle risu ning rööpad, aga kohale saime ja lisaülesanne läks kiiresti, aega oli kulunud ligi kaks ja pool tundi.

Foto: libahunt.kutimuti.ee

Kui 63 tuli ilusasti kätte, siis 51, mis oli märgitud nö soo kaguotsa, tuli raskelt, sest keskendusin liiga legendile ja ei vaadanud kaarti, läksime sealt üsna lähedalt mööda ja tegime väikese silmuse enne, kui punkti välja jõudsime. Nüüd olime juba 3 tundi teel olnud ja palju punkte veel võtmataJ Vahepeal võtsime kosutuseks ka geelid, sest väsimus kippus peale.

Peale punkti 57 läks maastik lahedamaks, sai kiiremini liikuda ning jõudsime välja ka mere äärde. Enne punkti 40 oli ka väike veetõke, aga kuna eelnevalt olid juba meie jalad märjaks saanud, siis läbisime selle rõõmsalt, ilma liigse emotsioonita. Punkti 56 läksime otse, läbi Roosta kämpingu. Tasapisi hakkas ka kerge väsimus peale tulema, Eva võitles juba seljavaluga, aga punnitas visalt edasi.

Punktis 26 oli jäänud veel tund ja selge oli see, et võtame veel punktid 67, 39, 36 ja 22, kuid 81 ei jõua.

Peale punkti 39 otsustasime ka punkti 36 välja jätta ja võtta veel 22 ning siis finiš.

Kokku tuli ~29 kilomeetrit, aeg 5.50 ja punkte 96. Üldarvestuses 28. ja oma klassis 9. koht.

Mida siis kokkuvõtteks öelda?
Planeeringu oleks pidanud parema tegema, siin on arenguruumi kõvasti.
Oleks teadnud, et metsasihid ei ole kergelt läbitavad, poleks sinna roninudki.
Võib-olla oleks võinud ära jätta ka stardiülesande metsapunktid.
Samas ei nuriseks ka, sest seni kõrgeimad kohad.

Teekond ka lisaks.

Jüriöö

Plaanisime 52. Jüriöö jooksust harrastajate grupis Eva ja Tõnuga osa võtta.

Kahjuks jäi Eva haigeks ja seetõttu ei saanud nö Keila võistkonda välja panna. Nii, et vajasime naist, kes ei löö öises metsas põnnama ja teeb oma vahetuse ilma suuremate eksimusteta ära.

Ausalt öeldes olin nõutu, sest ei tulnud kedagi ette, aga enne kui jõudsin otsinguid alustada, oli Tõnul kandidaat olemas - Stina. 

Millegipärast oli selline tunne, et ta teeb ära selle mis vaja, olgugi, et see oli ka temale esimene öine orienteerumisjooks. Kuna Stina on Läti kodanik (Tõnu teada), siis oli meil lausa rahvusvaheline võistkond.

Saime Tõnuga tervisekeskuses kokku ja liikusime keskväljakule, kus algas orienteerujate rongkäik Keila laululavale. Eelnevalt läbisime ka vaba orienterumisraja ehk proloog-O.

Proloog-O

Stina oli ka vahepeal Keilasse jõudnud. Tõnu läks riideid vahetama ja mina tegin olemasolevate kaartide peal maastikust ülevaate. Igal juhul soovitasin Stinal kasutada radu ja teid. Ega enam palju aega polnud, start oli kell 21.30 ja Tõnul esimene vahetus joosta.

Start on antud.

Pakkusin, et Tõnu on rajal maksimaalselt tund ja kakskümmend minutit, Stina tund ja kümme minutit, ise arvasin, et saan kõige rohkem tunni ja kümne minutiga hakkama, sest kilometraaž on väiksem kui Tõnul.

Laululaval oli võimalik ka ekraanilt rajalolijate vaheaegu (neljast KPst) näha. Tõnu emotsioonidest võib lähemalt lugeda tema blogist. Igatahes tundus ootaja aeg igavesti pikk, aga ennustatud aja tagant Tõnu vahetuse ka üle andis, harrastajates 7. kohal. Võttis ka ühe vale punkti, aga õnneks märkas ise viga ja märkis ära ka õige KP. Samal ajal andis teate üle ka põhiklassi 2. vahetus.
Siis kiire ülevaade tema vahetuse punktide asukohast. Kuna arvasin, et samu punkte valdavalt ei kasutata, siis ei süvenenud ka esimese vahetuse punktide asukohtadesse. Etterutates võib öelda, et oleks siiski pidanud, sest ainult kolm punkti oli erinevalt paigutatud ja need asusid ka ligistikku.
Kui Stina oli kuskil 40 minutit rajal olnud, siis riietusin ümber.
Stina saabus ka ennustatud ajaga ja andis teate üle 6. kohal. Jõudsin näha, et ta oli väsinud, aga kõik tundus korras olevat.

Esimene kuni viies punkt oli puhas jooksmise vaev, midagi keerulist ei olnud. Samas ei olnud ka kuues punkt keeruline, aga oma rolli mängis siin tõenäoliselt see, et jõudsin Erkile (Tammed III) järgi ning muutusin hooletuks ja hindasin vahemaad valesti. Igatahes arvan, et läksime, koos Erkiga, punktist väga lähedalt mööda, aga selleasemel, et vasakult poolt punkti otsida otsisime paremalt ja nii me "rappa" läksimegi. Siis arvasin, et olin valele teele sattunud ja jooksime veel edasi-tagasi ringi, kuni lõpuks ka punkti üles leidsime.
Seitsmes punkt oli kiviaia nurk. Kuna meil Erkiga tempos sobis, siis lippasime kahekesi koos edasi mööda  teeradu, sest lõpus tuli niigi võpsikus liikuda.
Kaheksandasse punkti minnes panin kompassile suuna, et lagendikule välja jõuda, aga tõenäoliselt nihkus see paigast ja panime jälle põhjalikult "rappa" ja tegime päris suure ringi, enne kui punkti jõudsime.
Üheksandasse punkti jooksime otse ja natuke otsimist ja kiiresti edasi kümnendasse. See oli ainult jooksmise vaev, kuigi joosta ka päris hästi enam ei jaksanud.
Üheteistkümnes oli metsa punkt ja lähenesime mööda teerada, kuigi oleks võinud ka otse kümnendast peale minna. Hooga panime mööda, aga tagasitulles leidsime ilusasti üles. Siin möödusid meist põhiklassi viimase vahetuse mehed, aga võitja võis samal ajal juba finišis olla.
Nüüd olid edasi nö jooksupunktid, kuigi ega jaksu eriti alles polnud, aga publiku eest läbi joostes pingutasime ikka kõvasti.
Eelviimase punktiga kaldusin natuke paremale, aga sain ruttu veast aru, siis kustus Erkil ka lamp ära ja oligi lõpp käes. Ärgitasin ka Erkit veel lõpuspurdile, aga vist polnud ka temalgi enam midagi varuks ja finišeerisime  üheaegselt.
Harrastajate klassis 5. koht, neljas koht jäi kuskil 30 minuti kaugusele.

Kuidas siis kokkuvõtteks läks?
Arvan, et võistkondlikult hästi, aga mina oma jooksuga üldse rahule ei jäänud. Kaks suurt viga (vähemalt minu jaoks) on liiga palju ja aeg oli tund ja kakskümmend minutit, kümme minutit rohkem kui eeldasin. Kokku jooksin kuskil 9,2 kilomeetrit.
Õppisin seda, et suunajooksul tuleb ikka ka igaks juhuks nö kurss ka ära fikseerida, et juhuslikke eksimusi välistada.

Ametlikud tulemused leiab siit.

Korraldajatele ka tänud hästi korraldatud ürituse eest.
Kel veel huvi on, siis lugege rajameistri mõtteid lisaks.