29. dets 2010

Aasta 2010 arvudes

2010 aasta sporditegemised on läbi, jäänud on veel lumekühveldamine, mille üle siiski arvestust ei pea.

Arvestust hakkasin pidama alles maikuust ja seetõttu on statistikast väljas sellele eelnenud saalihoki arvud. Ajendiks sai muidugi sünnipäevaks kingitud Suunto pulsikell. Arvestust ise pidasin sellises keskkonnas nagu Movescount. Nüüd jääb veel soetada PC-POD, siis saab täpsemad graafikud pulsikellast kätte.

Kokku tuli 54 sündmust/liikumist, natuke üle 96 tunni, ligi 262 kilomeetrit ja 74 463 põletatud kilokalorit. Kilomeetrid ja kalorid ei ole täpselt kirjas, sest saalihokiga seotult läbitud vahemaid kirjas ei ole ja mõnel korral ei olnud ka pulsikella kaasas.

Nagu ette võis arvata kuulub põhiosa saalihokile ja teise osa moodustab orienteerumine ja rogain (multisport).
Lisandunud on jooks. Selle üle on mul eriti hea meel, sest õppisin metsavahel sörkimist juba nautima ja tõeliselt kahju, et lumi nii vara maha tuli.

Kahjuks ei lisandunud siia loetelusse purjetamist, aga järgmisel aastal proovin selle vea parandada.

15. dets 2010

Kellega tegu on?

Küsimus - kes on pildil?



Vihjeks niipalju, et aastatel 1968-1969 sai ta esimesena hakkama millegagi, mida teadaolevalt, keegi veel teinud ei olnud.


Lisatud 17.12.10
Pildil on Sir William Robert Patrick "Robin" Knox-Johnston
Tegu on esimese inimesega, kes on üksi, ilma vahepeatuseta, purjetanud ümber maailma.




Siin on ka tema teekonnast ülevaatlik pilt.

Lähemalt saab "Robini" tegemistest lugeda tema kodulehelt ja artiklist Wikipedias.

13. dets 2010

Sise-O, 0 - tulemus

Laupäeval oli Tallinnas Pae Gümnaasiumis sise-O 2. osavõistlus. Kuna mul puudus orienteerumisvõistluse kogemus siseruumides, siis kasutasin võimaluse ära, panin ka ennast kirja ja ka osalesin, vaatamata "rasketele" ilmastikutingimustele.


1. jooks.
Mis seal ikka, ooteaeg, soojendus ja siis start.
Päris tore oli meenutada kuidas kunagi mööda kooli treppe sai joostud, nostalgia :)
Kahjuks esimene jooks jäi üks punkt vahele ja muidugi tulemust ei saanud, kuigi jooksuaeg oli hea.


2. jooks.
Jälle ooteaeg, kerge soojendus ja start. Tegin päris suure apsu ja tuli joosta kolmandale ja siis kohe tagasi esimesele korrusele, siis kiirustades veel jäi järjekordselt punkt vahele ja jälle ei saanud tulemust kirja.

Kokkuvõtteks oli hea treening ja sissejuhatus sise-Osse. Tähelepanu, tähelepanu ja veelkord tähelepanu.

Järgmine kord on 09.01.11, Tallinna Reaalkoolis ja siis on juba selge eesmärk, pean saama tulemuse kirja.

2. dets 2010

Vanalt slaidilt.

Leidsin ühe sisseskaneeritud slaidivõtte. Mäletan, et pildistamise hetkel oligi selline kummaline valgus, täiesti müstika.

Küsimus ka. Olgugi, et pildilt paistab, et tegu ei ole saarega on see siiski tuntud saarena.

Mis saarega tegu on?

19. nov 2010

Kuidas edasi?

"Saalihooaeg" hakkas pihta ja paras aeg teha plaane järgmiseks aastaks.

Kuna süües kasvab isu, siis on ka 2011 aasta esialgsed plaanid suurejoonelised.

Aprill - Jüriöö jooks, mis toimub lausa "koduõues".
Mai - Libahunt ja miks ka mitte Kalevi Suvejooks
Juuli - rogaini EM (Läti) ja Keila poolmaraton
September - TA OK rogain
Oktoober - Libahunt

Vahele mahub kindlasti ka mitmeid päevakuid ja järsku jõuab järgmisel aastal ka mõnele regatile.

Rogaini EM? See saab olema katsumus, sest 24 tunnisel maismaa võistlusel veel osalenud pole, samas ootame põnevusega.

Mõte oli veel osaleda ka sise-o võistlustel, tundub olema päris põnev asi.

Sellised mõtted praegu, kui Gängi stardini, maakera kuklapoolel, peaks olema veel veidi üle 3 tunni.

Leidsin veebist ühe tuntud loo alguvariandi...

24. okt 2010

Libahundi jälg 2010 Padise - "Esimese lume võistlus"

Kui me oleksime teadnud, et terve rogain tuleb lumes läbida, siis vaevalt oleksime ennast registreeriunud:) Lisaks takistas, õnneks, ka lubadus Ivar ja Raul Padisele sõidutada. Aga kogemusena oli väga positiivne, järjekordselt.

Raja planeerimisel arvestasime 20-25 kilomeetriga ja valisime Kloostri jõe läänekalda punktid, kus punktid vahed olid väiksemad, aga küll nö tehnilisemad, eriti lõunaosa.

Satardiülesanne oli natuke ootamatu, sest ei olnud valmis, ilma soenduseta sprintima. Minul tuli läbida punktid 1, 2 ja 3. Arvasin kohe, et erinevad punktid on koos ja seetõttu olin kohe tähelepanelikum ja sain ilusasti meie punktid kätte. Võttis ikka võhmale küll, aga ega keegi ju ei sundinud ka jooksma.

Kuna algul ei lugenud kaardile kirjutatud korralikult läbi, siis planeerisime punktid 80 ja 81 kohe algul läbi teha. Tänud Raulile, kes viitas sellele, et nende punktide läbimise vahe peab olema vähemalt 1 tund. Tegime käigupealt plaanid ümber ja alusatasime punktiga 81, kus saime lisaülesandeks võrgu, mis pikakasvulistele oli nö käkitegu.

Selle rogaini suurima nö möödalasu tegime, kui punktist 81 minnes punkti 21 valisime sõidutee asemel metsatee. Metsatee lõppus oli kaardil lihtsalt mets, kus oli märgitud natuke madalam ala, mis reaalsuses osutus veetõkkeks. Õnneks oli üle selle veetõkke ka langenud kuusk, mida siis saime ületamiseks kasutada, edasi järgnes korralik tuulemurd, bingo.

Kuna Eva kand andis esimesi valusignaale, siis peale punkti 49 võtmist panime talle plaastri, sellest oli abi. Minu jalad olid selleks ajaks juba läbimärjad, aga Eval olid matkasaapad ja tal veel mõned kohad kuivad. Ilm oli ilus, aga mitte kauaks, sest päike asendus tumedate pilvedega ja hakkas vihma sadama.

Edasi tuli lisaülesandega punkt, kuhu läksime otse üle põldude, aga enne punkti arvasime, et oleme kaldunud liiga paremale ja seetõttu liikusime jälle liiga vasakule, aga lõpuks leidsime ikkagi punkti üles. Ülesanne oli lihtne, sedalaadi vidinad üldiselt lahenevad ühesuguselt, vähemalt minu jaoks. Mulle tundus, et ootamise aeg oli pikem kui ülesande lahendamise aeg.

Edasi ootas meid punkt 40, mis asus raba ja metsa piiril. Saime selle lihtsalt kätte.

Punkt 56 asus peale väikest sood ja arvasime, et keerame enne sood sihile, mille kaudu saakime soost mööda, aga õnneks kannatasid nö teeolud minna vabalt otse, peaaegu punkti välja.

Rajameistri tunnustuseks tuleb öelda, et punktid olid maastikul (eriti lõuna osas ja ka Kloosti jõe ääres) paigutatud nii, et kergeid valikuid ei olnud, see oli iseenesest hea, näpp pidi koguaeg kaardil olema. Ei tekkinud tunnetki, et ah jalutame niisama:)

Peale punkti 55 võtsime geelid ja isegi päike tuli korraks välja.

Enamus lõunaosa punkte tuli võtta nii, et mööda teid ei saanud käia, aga metsaalused olid lund täis. Kuna Eval olid matkajalanõud, mis korjasid palju lund, mistõttu talle tuli pidevalt uut lund saapasse. See jahutas jalad maha ja oli oht, et käies hakkavad jalad külmetama. Et jalgu veidikene soojendada, sörkisime punktist 67 punkti 45 võimalikult palju mööda teid, siis ei ole lumes liikumist. See aitas. Edasi proovisime rohkem ka sörkida, sest arvasime, et võime ajaga jänni jääda ja jalad said tööd ja püsisid seetõttu ka soojad.

Punkti 45 võtmisel olime juba 3 tundi ja 15 minutit teel olnud, pool rogainist seljataga ja palju punkte veel läbida, püüdsime tempot üleval hoida.

Punkti 58 juures saime Ivari ja Rauliga kokku.

Punkt 80 oli lisaülesandega, tuli trossil sõites liivakotiga märki tabada. Kõigepealt käis nö võitlus, et trakse saada ja lõpuks ei taibanud hoogu maha pidurdada, oleks saanud täpsema viske. 5 punkti jäi siit saamata, kahjuks. Ivar oli paar laskumist enne mind ja sai märgile pihta. Samas oli siin punktis, vähemalt siis kui meie seal olime, korraldus kehva. Näiteks punktis 82 kirjutati iga võistkond järjekorda, vastavalt saabumisele, siin aga keegi järjekorda ei registreerinud. Väidetavalt tegid mõned laskumist ka kaks korda (kohtuniku sõnul ei olnud see lubatud) ja lisaks sai ka märgi mittetabamisel kirja 5 punkti, kui oskasid osava jutuga tüdrukut mõjutada.

Vaatasime, et jõuame võtta punkti 25 ja hea tahtmise juures ka kloostri kõrvalt punkti 26 ka. Tuli Evat natuke innustada ja saime ilusasti aega ning planeeritud punktid ka võetud.

Foto: libahunt.kutimuti.ee


Esialgu saime punkte kokku 92, aga minu arvates peaks neid rohkem kokku tulema, ootame ametlikud tulemused ära, läbisime 25 kilomeetrit.

Kaart teekonnaga ka.

Nüüd on ka ametlikud tulemused üleval.

Saime siis kokku 101 punkti ja teekonnaks 25 kilomeetrit.

Tsiteerides "klassikuid": "Pole paha".

Ivari ja Rauli (LST) teekond.

22. okt 2010

TAOK Taevaskoja-Kiidjärve 2010

Nii hästi korraldatud rogainile nagu seda TA OK korraldab ja veel sellisel maastikul, ei saa ju minema jätta.

Kui me Taevaskoja Salamaa puhkekülasse jõudsime, olid Jaak ja Helle juba kohal. Üldiselt oli terve puhkeküla rogainijaid täis, eestlased, lätlased ja kaks naisterahvast ka Peterburist.

Saime lahke pererahva käest toa võtme ja seadsime ennast sisse, ülejäänud õhtu lobisesime puhkeküla köögis Jaagu, Helle ja Tiinaga. Jaak teatas ülima rahuloluga, et nö tema külvatud seemned kannavad vilja. Ehk, siis tal on õnnestunud rogainipisikuga nakatada mitu inimest. Kuigi ma tol hetkel võtsin häälekalt sõna ja ütlesin, et mitte ainult Jaak vaid ka mu kursavend Ivar on selles osaline, arvan, et siiski on Jaagul ülimalt tähelepanuväärne osa ja tänud muidugi selle eest :) Pikalt ei lobisenud, läksime üsna pea ka magama, sest järgmiseks päevaks tuli ennast hästi välja puhata.

Kuna elasime võistluskeskuse, Maarja küla, lähedal, siis ei pidanud vara tõusma, ärkasime kell 07.00. Ivar tuli hommikul otse ja tõusis juba 03.30. Hommikusöögiks pudru, asjad kokku ja Maarja küla poole teele. Parkisime auto ja võtsime vajaliku varustuse kaasa ja edasi võistluskeskusesse, kuhu oli ligikaudu 1 kilomeeter. Hommik oli mõnusalt karge.

Õhus oli tunda võistlusärevust, järjekorrad tihenesid kaartide kättesaamise ootuses...

Saime planeerimiseks endale köögi kõrval oleva katusealuse, kus saime kaardid lauale laiali laotada ja kurvimeetriga vahemaid mõõta. Planeerisime, et ennast märjaks ei tee, käime, kui jookseme, siis allamäge :) ja teekond võiks olla kuskil 30-35 kilomeetrit. Nojah, siis antigi start, väike arusaamatus veel stardikoridoris ja olimegi nö rajal.

Rahvast oli palju, inimjõed suundusid peamiselt kirdesse ja siis jagunesid kaheks, punkti 27 ja punkti 20 suunas, viiasesse läksime meiegi. Peale punkti jäi ka rahvast kohe vähemaks ja mida edasi, seda vähem nägime teisi võistlejaid.

Järgmisse punkti (21) tegin valearvestuse ja läksime vale nõlva pidi üles, aga saime üsna ruttu aru ja saime uuesti järjepeale. Kaks pead on ikka kaks pead.

Punktid 28 ja 40 tulid ilusasti, tee oli hea ja tegime vahepeal ka sörki. Punkti 54 planeerisime minna mööda teed, sest nägime, et siht langeb ja arvestasime, et lõpp võib olla vesine. Tegelikult oleks saanud ka otse kuiva jalaga läbi. Punkti ümbruses liikus palju võistlejaid ringi, kes otsis alt, kes ülevalt, aga meie saime ta ilusasti kätte. Edasi suundusime nõlvast alla raudtee poole. Teepeal nägime "downhilli" rada, mis oli juba üsna rohtu kasvanud. Mulle meenus, et olen sellest rajast varem kuulnud ja vist tehti sellel rajal ka üks video. Otsisin veebist selle kohta infot, aga ei leidnud, kui keegi oskab lähemalt viidata, siis andke teada, olen tänulik.

Seekord arvestasime nii, et iga 1,5 tunni tagant sööme natuke, näiteks pool batooni, et siis ei koorma magu üle ja peale punkti 54 oligi nö söögipaus.

Minnes punkti 55 toimus üks naljakas fenomen. Nimelt meie ja ka paljud teised, kes samas suunas läksid, kaldusime natuke vasakule ja seetõttu ei sattunud peale teede risti enam edasi sihile, mis viis peaaegu otse punktini. Ma ei oskagi konkreetselt öelda, mis siis meid eksitas, kas eespool liikujad, parem tee, allamäge tee, batooni manustamine või midagi muud. Kindlasti oleks pidanud ka kaarti tähelepanelikumalt jälgima, siis oleksime ikka mööda sihti liikunud.

Edasi ootas meid punkt 48. Tõusime üles raudteetammile ja lasime mööda raudteed edasi. Järgmine punkt (33) paisti olevat väga soisel alal ja ega väga sinna minna ei tahtnud, aga saime ilusasti kohale, eriti ruttu kuidagi. Punktis saime Tõnu ja Piretiga kokku, kes olid tulnud punktist 44 ja ei leidnud seda üles. Veel hirmutasid nad meid, et seal on väga vesine ja mudane ning seetõttu otsustasime punkti 44 vahele jätta. Olime graafikus ja tõenäoliselt tuleb lõpuosa ümber planeerida.

Punktid 45, 57 ja 56 tulid vaheldumisi sörgi ja kõnniga. Peale punkti 56 vahetasin vasaku jala soki uue vastu, sest jalasoleva soki kude hakkas kanna serva hõõruma. Peale sokivahetust jäi hõõrumine järgi. Nüüd liikusime tagasi põhjapoole ja oli aeg ka lõpuosa uuesti planeerida. Seda tegime käigupealt 56 ja 46 punkti vahel. Otsustasime, et jätame välja ka punkti 22, sest see tundus olevat ka märjal alal. Eelnevalt jäi meil välja 44, see tegi kokku 6 punkti, asemele otsustasime valida 30 ja 41, see tegi kokkuvõttes +1 punkti kui arvestada esialgset planeerimist. Vahepeal täiendasime teeäärde jääva talu kaevust ka veevarusid. Planeerimisega jätsime hetkeks võistluse unarusse ja panime sihist, mis viis otse punkti 46, mööda, oma sada meetrit.

Punkti 26 otsides lasime ennast eksitada legendist, mis ütles, et punkt asub karjääri põhjaküljes. Nojah, otsisime siis karjääri ja ei pannud kuuskede vahel asuvaid auke tähelegi, ehk, siis väike edasi-tagsi ots.

Minnes punkti 39 paistis Eva näost juba esimesi tüdimuse märke, samas vaim oli tal ikka veel virge. Mingil hetkel manustasime ka kaasasolnud geelid, aga millal, seda kirjutamise hetkele ei mäleta, aga aitas, järjekordselt.

Peale punkti 24 tuli pikk ots, läbi Kiidjärve asula, kaardi põhjaossa ja seega ka lähemale finišile. Punktid 30, 41, 35 ja 23 tulid kergelt ja siis tegime vea. Eks meid uinutas lähenev lõpp ja lootus, et teine meist jälgib ka kaarti, aga juhtus see, et kumbki meist kaarti ei jälginud ja seetõttu kaldusime peale punkti 23 tugevalt vasakule ning avastasime ennast soises rägastikus. #¤%&

Iseenesest hullu polnud, sest aega oli küll, aga lihtsalt niimoodi rappa panna. No egas midagi, võtsime kokku ja tegime siis ka lõpu kiirelt ära. Aega jäi piisavalt üle, aga ega rohkem me poleks ka suurt jõudnud, samas kui oleks veel paremini planeerinud, siis oleks selle ajaga kindlasti paremad punktid saanud.

Tuleb tõdeda, et oli meeldiv üritus ja tänud korraldajatele. Igatahes oleme järgmine kord ka platsis.

Kokku tuli 68 punkti ja 35 kilomeetrit.

Ametlik protokoll ka.

Täna tuli esimene selle sügise lumi ka maha. Homme Libahundile.

21. okt 2010

Kõrvemaa rogain 2010

Me ei planeerinud üldse suveks rogaini, õigemini ei mõelnud üldse sellepeale, et keset Eesti suve võiks keegi veel rogaini korraldada. Ehk, siis ühel päeval potsatas postkasti kiri Tõnult: "Tere. Kõrvemaa juhend väljas. Lähete?".
No ikka läheme.

Päev tõotas tulla palav ja seda arvestasime ka planeerimisel, üritasime olla väga optimaalsed, läbitava teekonna pikkuseks planeerisime ~30 kilomeetrit.

Esimene punkt on minu jaoks nagu indikaator, kui see tuleb vigadeta, siis tajud, et terve võistlus sujub hästi ja kui ei tule, siis võib igasugu ootamatusi ette tulla.Veidike on siin ka nö ebausu maik juures. Mõtlesin just stardis selle peale ja nagu õnnetuse tõmbasin meile kaela, kuigi selle esimese punkti (24) mitteleidmine ei sõltunud otseselt meist, see punkt ei olnud seal, kuhu ta kaardil märgitud oli. Ehk, siis kaotasime siin 10-15 minutit.

Edasi läks nagu plaanisime, mingeid tõrkeid orienteerumisel ei olnud. Proovisime ka jooksusammu, aga loobusime, käies tundus kindlam, et läbime planeeritud teekonna.

Liikudes punktist 36 punkti 26 oleks pidanud kohe teepeale alla tulema, siis oleksime liikunud kiiremini ja jõuvarusid säästvamalt. Enne punkti 26 oli ka joogipunkt, aga otsustasime, et võtame enne selle punkti ja siis täiendame joogivarusid, sest punkt oli märgitud päris joogipunkti kõrvale, aga reaalselt läks punkti otsimiseks ikka palju aega ja mulle tundub, et see punkt oli kaardil märgitust rohkem põhja pool. Samas oli siin maastik üsna liigendatud.

Peale punkti 46 andis Eva teada, et tal tekkis peavalu. Sundisin teda tihedamalt vett jooma ja peavalu taandus.

Punktid 27 ja 52 tulid ilusasti ja kuna päev oli tõeliselt palav, siis tegime peale punkti 52 Paukjärve põhjakaldal ujumispausi. See oli tõeliselt vajalik ja värskendav :)

Edasi liikusime üsna mõõdukas tempos, vee pärast eriti ei muretsenud, sest olime kaasa võtnud ja teepeale jäi ka järvi, kust oleks saanud vabalt ka joogikõlbuliku vett.

Peale punkti 28 võtmist tarbisine ära kaasavõetud geelid ja tundsime, et mõjus hästi, samm läks jälle pikemaks.

Punkt 56ga läksime päris alt. Ma nüüd ei teagi, milles asi oli, aga fakt on, et jäi meil see punkt võtmata, kuigi kammisime selle oletatava piirkonna üsna tihedalt läbi ja maastik ei olnud ka nüüd nii keeruline. Müstika. Vaatasime, et kui veel otsime, siis ei jõua aega ja suundusime finiši poole.

Igaks juhuks käisime ka alguses leidmata punkti 24 juurest ka läbi - ja mis sa oskad öelda, nüüd oli punkt selles kohas, kus ta kaardile märgitud oli. "#¤%&€" ma ütlen.

No läbi selleks korraks ja pagana "paha maik" jäigi külge esimese ja viimase punktiga. Järgmine kord peame olema veel hoolikamad, vähemalt Orioni poolt korraldatud üritustel.

Kokku saime 62 punkti ja läbisime 31 kilomeetrit.






Ametliku tabeli saab siit.

13. okt 2010

Libahundi jälg 2010 Aegviidus

Eelmise aasta positiivne kogemus Oandu rogainilt, innustas meid osa võtma järjekordsest üritusest, milleks oli Libahundi jälg Aegviidus.

Plaanidesse tulid muudatused, sest Evat tabas päev enne mingi salakaval viirus. Mida teha?
Helistasin Tõnule (ei näinud teda registreerunute nimekirjas) ja pakkusin talle võimaluse osaleda. Õnneks kasutas Tõnu võimaluse ära ja otsustas minuga kampa lüüa.

Kohal olime õigeaegselt, saime oma paki kätte ja asusime rada planeerima. Minu füüsiline ei olnud eriti kiita (nädal enne olin minagi tõbine), seetõttu jooksu kindlasti sisse ei soovinud ja õnneks oli see Tõnule ka vastuvõetav.

Esimese ülesande lahendasime õigesti ja asusime teele.

Liikusime päripäeva. Esimene punkt oli 82, kus lisaülesandeks ronimine või siis laskumine mastist. Rahvast oli palju ja otsustasime, et liigume edasi, sest alles algus ju. Etterutates võib öelda, et oleksime siiski pidanud kõikides lisaülesannetega punktides ka lisaülesanded tegema, et väärtuslikke lisapunkte saada. Ühes siiski tegime ka, sest seal ei olnud palju rahvast.

Päike paistis ja tuli maha koorida jakid ning edasi liikusime T-särkide väel. Kõik sujus nii nagu olime planeerinud.

Punkti 65 juures tundsin vist esimest korda, et on vaja jõuvarusid juurde hankida.

Seekord olin kaasa võtnud mõned energiabatoonid ja -geelid. Nüüd, seda lugu tagantjärgi kirjutades, ei mäleta, millal me esimesed batoonid ära sõime, aga mulle tundub, et mina küll energiat ei tundnud lisanduvat.
Reaalselt tundsin nö energiapuhangut, kui olin ühe geelituubi tühjendanud ja edasi läks elu jälle paremaks.

Teekond punkti 61 oli päris jõudunõudev, sest maastik oli soine, mätastega ja risu täis, lõpuks panime punktist  mööda, et pidime kuskil sadakond meetrit tagasi liikuma. edasi läks libedamalt, aga tundus, et ajaga võib meil lõpus kitsaks kätte tulla.

Foto: libahunt.kutimuti.ee
Kui me eelviimasest punktist (67) minema saime, siis olime kindlad, et püsime graafikus ja läbime raja vastavalt planeeritule ning võtame raudteeäärse punkti 64 ka ära. Kahjuks ei osanud me ette näha, et maastik osutus suhteliselt komplitseerituks ja jäi valida, kas punkt 64 ja hilinemine finišisse või jätta 64 välja ja jõuda aega. Jätsime punkti välja. Viimane siht enne finišit tuli läbi teha sörkides ja siis veel turnimine üle oja ja kraavide ning oligi seekordne rogain läbi, aega jõudsime ka.

Ise arvan, et lõpus oleksime pidanud plaane muutma, aga eks see ole õppimise koht. Veel tuleks ennast rohkem kurssi viia toitumisega kestvusaladel ja õppida kasutama energiabatoone ja -geele.

Kokku saime 96 punkti ja läbisime 28 kilomeetrit.






Ja ametlik protokoll ka.

10. okt 2010

TAOK Oandu 2009

Reaalselt oleks pidanud see postitus siia ilmuma vahetult peale Oandu rogaini, aga...

Asi oli õhus susisenud juba üsna kaua. Lihtsalt nüüd tuli see ära teha ja oma tegemised siia kirja panna. Kõik on lihtsamast lihtsaim - maastikul (ja mitte ainult maastikul) viibimine, uued paigad ja ka seiklus on meid paelunud läbi senise elu ning loodetavasti paeluvad ka edaspidi.

Alustame siis nö aastatagusest, TA OK Oandu rogainist.

Kui me Oandule kohale jõudsime, olid võistkonnad kaardid kätte saanud ja teekonna planeerimisega alustanud. Haarasin meie paketi ja kiirustasin meie Oandu peatuskohta, Helle ja Jaagu juures, kus leidsime ees juba Pireti, Tõnu, vanaema Evi ja ka Helle oli kohal. Jaak oli planeerimas oma paarilisega nende tugipunktis, Oandu saunas.
Kuna ala oli meie jaoks uus, siis võtsime asja üsna pingevabalt ja leppisime kokku, et jooksu ei tee. Arvestasime, et meie käimistempoga võime läbida kuskil 30-35 kilomeetrit. Kuna eelnev kogemus puudus, siis ei pööranud punktisummale suurt tähelepanu, oluline oli, et saaks lihtsamini punktidele ligi ja ümbritsev loodus ka midagi pakuks. Valisime kaardi idapoolse, metsase, ala.
Etteruttates võib öelda, et enamvähem sama kilometraaži juures oleks läänepoolt rohkem punkte saanud.

Kohe alguses saime ka omad vitsad kätte, jättes arvestamata Jaagu nõuande, et lähtuvalt mõõtkavast, ei pruugi kõik olla kaardil kajastatud. Punkti 25 ja 24 vahele jäi üsna järsk langus, soine ala ja lisaks veel palju mahalangenuid puutüvesid. Paras turnimine oli.

Edasi läks tee mööda tuttavat Altja asulat ja pikki mereranda. Ilm oli ilus ja tuju hea.

Joogipunktis tegime peatuse (kuskil 10 minutit) ja sõime kaasavõetud moona. Egas midagi, jalad kõhualt välja ja edasi.
Kõige idapoolsemas mereäärses punktis (59) andis väsimus esimest korda tunda ja tegime ka edaspidiseks korrektiivid, jätsime välja punkti 50 ja kui jaksu on, siis võtame punkti 45.

Edasi suundusime lõunasse, kohati soise ja samblase metsaalusega ning sihtidega läbi põimitud põlismetsa.

Läbisime metsa üsna kiirelt ja jõudsime välja Altja-Vihula kruusateele. Samm ei olnud enam nii kerge nagu oleksime oodanud, aga Vihula sillal punkti 38 võtsime 14.00 paiku, selleks ajaks olime teel olnud juba 4 ja pool tundi. Tundus, et jõuame, kui ise vastu peame, finiši lähedalt punkti  45 ka ära võtta.

Ees oli veel üks "kohutav" raskus, pikk sirge punktist 48 punkti 47. Ma ei oska öelda, millest see tuleb, et minul on "raske" kõndida või siis joosta mööda pikka sirget, ikka vajad mingit "takistust" teele, et teha valikut, kummalt poolt "takistusest" mööduda. Samas tundus, et mööda sihti minek oli tol hetkel mõistlik lahendus.

Alates punktist 47 liikusime edasi mööda maastiku ehk, siis mitte mööda teid.

Punkti 46 hakkasime liiga vara otsima, sest lasime ennast eksitada teistest rogainijatest, kuid üsna ruttu saime aru, et peame veel edasi minema. Punkti juures kohtasime ka Piretit ja Tõnu.

Peale punkti 38 paistis lõpp lähedal ja Eva jõuvarud ka üsna otsakorral. Võib öelda, et punkt 45 tuli tal tahtejõu abil.

Meie tulemus ka natuke ametlikumalt.

Lõpp, hea, kõik hea:)

Kokku saime 65 punkti ja läbisime 33 kilomeetrit.