Reaalselt oleks pidanud see postitus siia ilmuma vahetult peale Oandu rogaini, aga...
Kohe alguses saime ka omad vitsad kätte, jättes arvestamata Jaagu nõuande, et lähtuvalt mõõtkavast, ei pruugi kõik olla kaardil kajastatud. Punkti 25 ja 24 vahele jäi üsna järsk langus, soine ala ja lisaks veel palju mahalangenuid puutüvesid. Paras turnimine oli.
Edasi suundusime lõunasse, kohati soise ja samblase metsaalusega ning sihtidega läbi põimitud põlismetsa.
Asi oli õhus susisenud juba üsna kaua. Lihtsalt nüüd tuli see ära teha ja oma tegemised siia kirja panna. Kõik on lihtsamast lihtsaim - maastikul (ja mitte ainult maastikul) viibimine, uued paigad ja ka seiklus on meid paelunud läbi senise elu ning loodetavasti paeluvad ka edaspidi.
Alustame siis nö aastatagusest, TA OK Oandu rogainist.
Kui me Oandule kohale jõudsime, olid võistkonnad kaardid kätte saanud ja teekonna planeerimisega alustanud. Haarasin meie paketi ja kiirustasin meie Oandu peatuskohta, Helle ja Jaagu juures, kus leidsime ees juba Pireti, Tõnu, vanaema Evi ja ka Helle oli kohal. Jaak oli planeerimas oma paarilisega nende tugipunktis, Oandu saunas.
Kuna ala oli meie jaoks uus, siis võtsime asja üsna pingevabalt ja leppisime kokku, et jooksu ei tee. Arvestasime, et meie käimistempoga võime läbida kuskil 30-35 kilomeetrit. Kuna eelnev kogemus puudus, siis ei pööranud punktisummale suurt tähelepanu, oluline oli, et saaks lihtsamini punktidele ligi ja ümbritsev loodus ka midagi pakuks. Valisime kaardi idapoolse, metsase, ala.
Etteruttates võib öelda, et enamvähem sama kilometraaži juures oleks läänepoolt rohkem punkte saanud.
Edasi läks tee mööda tuttavat Altja asulat ja pikki mereranda. Ilm oli ilus ja tuju hea.
Joogipunktis tegime peatuse (kuskil 10 minutit) ja sõime kaasavõetud moona. Egas midagi, jalad kõhualt välja ja edasi.
Kõige idapoolsemas mereäärses punktis (59) andis väsimus esimest korda tunda ja tegime ka edaspidiseks korrektiivid, jätsime välja punkti 50 ja kui jaksu on, siis võtame punkti 45.
Läbisime metsa üsna kiirelt ja jõudsime välja Altja-Vihula kruusateele. Samm ei olnud enam nii kerge nagu oleksime oodanud, aga Vihula sillal punkti 38 võtsime 14.00 paiku, selleks ajaks olime teel olnud juba 4 ja pool tundi. Tundus, et jõuame, kui ise vastu peame, finiši lähedalt punkti 45 ka ära võtta.
Ees oli veel üks "kohutav" raskus, pikk sirge punktist 48 punkti 47. Ma ei oska öelda, millest see tuleb, et minul on "raske" kõndida või siis joosta mööda pikka sirget, ikka vajad mingit "takistust" teele, et teha valikut, kummalt poolt "takistusest" mööduda. Samas tundus, et mööda sihti minek oli tol hetkel mõistlik lahendus.
Alates punktist 47 liikusime edasi mööda maastiku ehk, siis mitte mööda teid.
Punkti 46 hakkasime liiga vara otsima, sest lasime ennast eksitada teistest rogainijatest, kuid üsna ruttu saime aru, et peame veel edasi minema. Punkti juures kohtasime ka Piretit ja Tõnu.
Peale punkti 38 paistis lõpp lähedal ja Eva jõuvarud ka üsna otsakorral. Võib öelda, et punkt 45 tuli tal tahtejõu abil.
Meie tulemus ka natuke ametlikumalt.
Lõpp, hea, kõik hea:)
Kokku saime 65 punkti ja läbisime 33 kilomeetrit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar