Plaanidesse tulid muudatused, sest Evat tabas päev enne mingi salakaval viirus. Mida teha?
Helistasin Tõnule (ei näinud teda registreerunute nimekirjas) ja pakkusin talle võimaluse osaleda. Õnneks kasutas Tõnu võimaluse ära ja otsustas minuga kampa lüüa.
Kohal olime õigeaegselt, saime oma paki kätte ja asusime rada planeerima. Minu füüsiline ei olnud eriti kiita (nädal enne olin minagi tõbine), seetõttu jooksu kindlasti sisse ei soovinud ja õnneks oli see Tõnule ka vastuvõetav.
Esimese ülesande lahendasime õigesti ja asusime teele.
Liikusime päripäeva. Esimene punkt oli 82, kus lisaülesandeks ronimine või siis laskumine mastist. Rahvast oli palju ja otsustasime, et liigume edasi, sest alles algus ju. Etterutates võib öelda, et oleksime siiski pidanud kõikides lisaülesannetega punktides ka lisaülesanded tegema, et väärtuslikke lisapunkte saada. Ühes siiski tegime ka, sest seal ei olnud palju rahvast.
Päike paistis ja tuli maha koorida jakid ning edasi liikusime T-särkide väel. Kõik sujus nii nagu olime planeerinud.
Punkti 65 juures tundsin vist esimest korda, et on vaja jõuvarusid juurde hankida.
Seekord olin kaasa võtnud mõned energiabatoonid ja -geelid. Nüüd, seda lugu tagantjärgi kirjutades, ei mäleta, millal me esimesed batoonid ära sõime, aga mulle tundub, et mina küll energiat ei tundnud lisanduvat.
Reaalselt tundsin nö energiapuhangut, kui olin ühe geelituubi tühjendanud ja edasi läks elu jälle paremaks.
Teekond punkti 61 oli päris jõudunõudev, sest maastik oli soine, mätastega ja risu täis, lõpuks panime punktist mööda, et pidime kuskil sadakond meetrit tagasi liikuma. edasi läks libedamalt, aga tundus, et ajaga võib meil lõpus kitsaks kätte tulla.
Kui me eelviimasest punktist (67) minema saime, siis olime kindlad, et püsime graafikus ja läbime raja vastavalt planeeritule ning võtame raudteeäärse punkti 64 ka ära. Kahjuks ei osanud me ette näha, et maastik osutus suhteliselt komplitseerituks ja jäi valida, kas punkt 64 ja hilinemine finišisse või jätta 64 välja ja jõuda aega. Jätsime punkti välja. Viimane siht enne finišit tuli läbi teha sörkides ja siis veel turnimine üle oja ja kraavide ning oligi seekordne rogain läbi, aega jõudsime ka.
Ise arvan, et lõpus oleksime pidanud plaane muutma, aga eks see ole õppimise koht. Veel tuleks ennast rohkem kurssi viia toitumisega kestvusaladel ja õppida kasutama energiabatoone ja -geele.
Kokku saime 96 punkti ja läbisime 28 kilomeetrit.
Ja ametlik protokoll ka.
Liikusime päripäeva. Esimene punkt oli 82, kus lisaülesandeks ronimine või siis laskumine mastist. Rahvast oli palju ja otsustasime, et liigume edasi, sest alles algus ju. Etterutates võib öelda, et oleksime siiski pidanud kõikides lisaülesannetega punktides ka lisaülesanded tegema, et väärtuslikke lisapunkte saada. Ühes siiski tegime ka, sest seal ei olnud palju rahvast.
Päike paistis ja tuli maha koorida jakid ning edasi liikusime T-särkide väel. Kõik sujus nii nagu olime planeerinud.
Punkti 65 juures tundsin vist esimest korda, et on vaja jõuvarusid juurde hankida.
Seekord olin kaasa võtnud mõned energiabatoonid ja -geelid. Nüüd, seda lugu tagantjärgi kirjutades, ei mäleta, millal me esimesed batoonid ära sõime, aga mulle tundub, et mina küll energiat ei tundnud lisanduvat.
Reaalselt tundsin nö energiapuhangut, kui olin ühe geelituubi tühjendanud ja edasi läks elu jälle paremaks.
Teekond punkti 61 oli päris jõudunõudev, sest maastik oli soine, mätastega ja risu täis, lõpuks panime punktist mööda, et pidime kuskil sadakond meetrit tagasi liikuma. edasi läks libedamalt, aga tundus, et ajaga võib meil lõpus kitsaks kätte tulla.
 |
| Foto: libahunt.kutimuti.ee |
Ise arvan, et lõpus oleksime pidanud plaane muutma, aga eks see ole õppimise koht. Veel tuleks ennast rohkem kurssi viia toitumisega kestvusaladel ja õppida kasutama energiabatoone ja -geele.
Ja ametlik protokoll ka.
2 kommentaari:
Esimene söömine oli esimeses joogipunktis (80). Kas need just energiabatoonid olid, sul oli vist tavalisi asju ka kaasas. Aga ma arvan, et 64 oleks kätte saanud küll, kui oleks elektriliini all läinud edasi järgmise kraavini ja sealt hakanud punkti suunas minema.
61 muidugi see lugu, et vaatad, kuidas kuvema jalaga edasi saada ja kaldudki kõrvale.
Punkt 64 jäi osaliselt võtmata sellepärast, et aeg pitsitas ja kiireks võtmiseks oleks pidanud selle kraavi ületama, mille taha me toppama jäime. Või siis Sinu pakutud variant, mida me ka omaarust tegime, kuid valisime orientiiriks vale kraavi. 61 ei olnud ainult kuiva jala lugu vaid sealt servast oli mugavam minna, maastik oli väga risune, igasugused oksad, mättad, vesi jne.
Postita kommentaar