Rogaini MM, Venemaa 2013

Venemaa osas üllatusi ei olnud, kõikide instantsidega suheldes oli käitumine vastavalt ootuspärasele.
Põhimõtteliselt järg eelnenud asjaajamisele:)
Mõnevõrra üllatas, et tolliametnik oli abivalmis (paberite täitmisel) ja teel olles nägin ainult ühte politsei/miilitsa autot.

Plaanisime läbida ~90 kilomeetrit, veeta võistluskeskuses minimaalselt aega ning saada maksimaalselt öise orienteerumise kogemusi ja seda me ka saime.

Esimese poole (esimesed 12 tundi) läbisime nagu planeeritult, ennetasime ajagraafikut kohati poolteist tundi, mis lõpuks siiski sulas pooleks tunniks, aga hea seegi. Punktid leidsime üles ilusasti, samas tuli palju orienteeruda. Kõvasti oli sääski :)

Teine pool oli häving. Alustasime kohe vigadega, erinevatel põhjustel võttis punktide leidmine rohkem aega, aga need olid pisiasjad. Kuna aega kulus, siis otsustasime, et jätame ära punkti 94. Punkti nr 57 otsisime poolteist tundi ja saime ta kätte alles valges, sellest johtuvalt pidime ka ära jätma plaanitud 76, 87 ja 56.

"Lõpumaksaka" saime punktiga 86, mis iseenesest ei olnud keeruline, aga pisike apsakas kaardil osutus nii suureks maastikul, et jäime jänni oma asukoha määramisega nii kaardil kui ka maastikul. Kokkuvõttes oli moraalilangus nii suur, et loobusime, peale tunniajast ekslemist, ka sellest punktist.

Kokkuvõtteks.
Kui soovime edaspidi rogainidel paremat tulemust, siis tuleb leida aega ja võimalusi, et osaleda öisteil orienteerumisvõistlustel.
Lisaks vaja arendada oskusi, kuidas leida teed tagasi kaardile. Nojah ja kiirust tõsta jne :)

Kaart/maastik/punktid olid nö MM väärilised, lihtne ei olnud vast kellelgi. Vaatamata ebaõnnestumisele, meile meeldis, oli väga õpetlik.


Lahedad reisikaaslased olid ka meil ja kultuuriprogramm. Mingil hetkel lisan ka pildigalerii.

Heiki ja Helise blogi

Natuke statistikat kah:

1. päeva plaan 1020, tehtud.
2. päeva plaan 480, saime 280
Läbitud teekond 79 kilomeetrit.

Tulemused võistluste kodulehelt

Üldarvestuses: 238
Segapaarid: 82
Segapaarid 40: 37

Punane - päev, sinine - öö ja roheline - teise päeva plaaneeritu (lõpp jäi lahtiseks, vastavalt jõuvarudele ja/või ajale 56, 47, 30 vms).

Lisatud 09.09.13
Valik tehtud pilte.

Vääna rogain 2013

Vääna rogainil otsustasime kaasa teha (et ennast mitte liiast lõhkuda) 3 tunnisel rajal.

Kokkuvõtteks läks hästi, kuid teevalikutega panin juba eelmisel õhtul jama sisse.

Arvestasin, et otseteed punktist punkti tuleb meil kuskil 12 kilomeetrit, aga "väikene" arvutusviga tegi sellest 16 km ja seetõttu planeerisime kaardile ülioptimistliku rajavaliku. Samas esimese tunni täitmisest jäi meil 6 minutit puudu.
Igatahes punktis 61 sai selgeks, et tervet planeeritud teekonda me ei läbi ja alates punktist 57 peame juba finiši poole suunduma, proovides teepealt neid punkte võtta, mida annab.
Oleks jõudnud veel võtta ka 32 ja 25, aga minnes punkti 57 kadus minul jalgadest jõud ja sealtmaalt finišisse oli suur vaev, olin nö punases. Jäime ka hiljaks (tegime finišisse minekul 300 m lisateekonda) ja kaotasime kaks punkti, aga Taavi Kalast ja tema kaunist saatjast saime ette, talle tuli trahvi 6 punkti, age meie varasem finišiaeg tõstis meid ettepoole.

Oli raske treening ja vigadest õppimise koht. Kindlasti oleks õige arvestusega teise rajavaliku teinud.

Läbitud teekond 19 kilomeetrit.

"СОВДЕП"

Venemaa viisataotluste sisseandmisega oleks nagu ajas tagasi rännanud.

Iseenesest läks viisataotluste sisestamine veebikeskkonda suhteliselt talutavalt. Imelik tundus vaid, et peale viiisataotluse sisestamist veebis, oli vaja veel teha taotlusest väljatrükk ja sellega siis minna saatkonda või viisakeskusesse. Arvata võib, et veebi kaudu ei ole vene itimehed välja mõelnud digiallkirjastamise võimalust. Loodetavasti veel.

Paberil taotlused käes astusime 03.07 homikul saatkonna Pika tänava vastuvõturuumi ja nägime järjekorras meie häid konkurente Heikit ja Helist. Igatahes ooteaeg lendas ruttu. Tundus, et saame selle päevaga asjad korda, aga ei. Ekslikult olin viisataotluse vormistamise ja väljastamise kohaks märkinud Tallinna viisakeskuse, mitte saatkonna.

Viisakeskused on tehtud viisataotlejate paremaks teenindamiseks, seda muidugi väikese teenustasu (21 eurot) eest.

Kuna Eval ei olnud muul ajal aega saatkonna järjekorras seista, siis sõitsime kohe viisakeskusesse, mis asus Rävala puiesteel. Kuna mul oli ka järgmine päev vaba, siis olin valmis veekord saatkonda külastama.
Nojah, "parema teenendamise" nimel tegeletakse viisakeskuses eraisikutega 13:00-17:00 (ennelõunasel ajal on teenindus eelregistreerimisega), kell oli kuskil 10:45 ning rahvast 1-2 inimest, samas teenindajaid kaks korda rohkem.
Eva läks siiski enne sulgemist tagasi ja sai väikese kõrvalabiga (saatsin viisakutse e-kirja edasi viisakeskusesse) viisataotluse sisse antud.

Järgmisel hommikul jõudsin saatkonda peale üheksat. Järjekorras oli ka seekord sõbralik konkurentide paar oma taotlust sisse andmas. Pikka aega olin viimane ja aeg lendas kiiresti, kell 09:30 paiku hakkasin juba arvestama, et tuleb veelkord kohale tulla, sest järjekord liikus edasi teosammul. Ühel onul läks selgitamiste peale kuskil 15 minutit ja ma ei saanudki aru, kas ta sai paberid sisse anda või mitte. Kõik seisavad tülpinud nägudega ja ohkavad aeg ajalt ning vahivad närviliselt kella.

Kell sai juba kümme ja ootasin juba teadet, et tulge homme, "ne polozeno" jne, aga 10:05 paiku tuli keegi saatkonna onu uksest välja ja läks hetkel viimase järjekorras seisja juurde ja teatas, et ta järgmistele teataks, et tema on viimane.

Kui ma lõpuks nö luugini jõudsin, siis läks mul seal maksimaalselt poolteist minutit aega, öeldi ainult, et ootaksin mingi lipiku ära ja siis saan riigilõivu tasuma hakata.

Siis läkski uks lahti ja jagati nimelised lipikud igaühele kätte ja sai jälle järgmise luugi juurde saamiseks järjekorras oodata, et viisa eest tasuda. Tuli meelde 80ndatel poeskäik venemaal - seisad vorstijärjekorras, lased vorsti (kui seda sulle jätkus) ära kaaluda ja paberisse keerata, saad mingi paberi, millega kassasse lähed ja siis kviitungiga kiiresti jälle vorsti järgi.

12.07 paluti siis kell 15:00 saatkonda viisa järgi tulla, Evale lubati ka samal kuupäeval viisa kätte anda.

Igatahes saatkonnast lahkudes (kell 10:20) tuli mulle meelde üks vana, aga sel hetkel väga meeleolukas lugu.

Parandus/täiendus:
СОВДЕПi tähenduse leiad siit,  plaanisin juba algselt sellise pealkirja panna, aga läks kirjutamise aja meelest, nüüd siis täiendasin (08.07.13).

Viisad saime kätte nagu lubatud 12.07.13 :)