Iseenesest läks viisataotluste sisestamine veebikeskkonda suhteliselt talutavalt. Imelik tundus vaid, et peale viiisataotluse sisestamist veebis, oli vaja veel teha taotlusest väljatrükk ja sellega siis minna saatkonda või viisakeskusesse. Arvata võib, et veebi kaudu ei ole vene itimehed välja mõelnud digiallkirjastamise võimalust. Loodetavasti veel.
Paberil taotlused käes astusime 03.07 homikul saatkonna Pika tänava vastuvõturuumi ja nägime järjekorras meie häid konkurente Heikit ja Helist. Igatahes ooteaeg lendas ruttu. Tundus, et saame selle päevaga asjad korda, aga ei. Ekslikult olin viisataotluse vormistamise ja väljastamise kohaks märkinud Tallinna viisakeskuse, mitte saatkonna.
Viisakeskused on tehtud viisataotlejate paremaks teenindamiseks, seda muidugi väikese teenustasu (21 eurot) eest.
Kuna Eval ei olnud muul ajal aega saatkonna järjekorras seista, siis sõitsime kohe viisakeskusesse, mis asus Rävala puiesteel. Kuna mul oli ka järgmine päev vaba, siis olin valmis veekord saatkonda külastama.
Nojah, "parema teenendamise" nimel tegeletakse viisakeskuses eraisikutega 13:00-17:00 (ennelõunasel ajal on teenindus eelregistreerimisega), kell oli kuskil 10:45 ning rahvast 1-2 inimest, samas teenindajaid kaks korda rohkem.
Eva läks siiski enne sulgemist tagasi ja sai väikese kõrvalabiga (saatsin viisakutse e-kirja edasi viisakeskusesse) viisataotluse sisse antud.
Järgmisel hommikul jõudsin saatkonda peale üheksat. Järjekorras oli ka seekord sõbralik konkurentide paar oma taotlust sisse andmas. Pikka aega olin viimane ja aeg lendas kiiresti, kell 09:30 paiku hakkasin juba arvestama, et tuleb veelkord kohale tulla, sest järjekord liikus edasi teosammul. Ühel onul läks selgitamiste peale kuskil 15 minutit ja ma ei saanudki aru, kas ta sai paberid sisse anda või mitte. Kõik seisavad tülpinud nägudega ja ohkavad aeg ajalt ning vahivad närviliselt kella.
Kell sai juba kümme ja ootasin juba teadet, et tulge homme, "ne polozeno" jne, aga 10:05 paiku tuli keegi saatkonna onu uksest välja ja läks hetkel viimase järjekorras seisja juurde ja teatas, et ta järgmistele teataks, et tema on viimane.
Kui ma lõpuks nö luugini jõudsin, siis läks mul seal maksimaalselt poolteist minutit aega, öeldi ainult, et ootaksin mingi lipiku ära ja siis saan riigilõivu tasuma hakata.
Siis läkski uks lahti ja jagati nimelised lipikud igaühele kätte ja sai jälle järgmise luugi juurde saamiseks järjekorras oodata, et viisa eest tasuda. Tuli meelde 80ndatel poeskäik venemaal - seisad vorstijärjekorras, lased vorsti (kui seda sulle jätkus) ära kaaluda ja paberisse keerata, saad mingi paberi, millega kassasse lähed ja siis kviitungiga kiiresti jälle vorsti järgi.
12.07 paluti siis kell 15:00 saatkonda viisa järgi tulla, Evale lubati ka samal kuupäeval viisa kätte anda.
Igatahes saatkonnast lahkudes (kell 10:20) tuli mulle meelde üks vana, aga sel hetkel väga meeleolukas lugu.
Parandus/täiendus:
СОВДЕПi tähenduse leiad siit, plaanisin juba algselt sellise pealkirja panna, aga läks kirjutamise aja meelest, nüüd siis täiendasin (08.07.13).
Viisad saime kätte nagu lubatud 12.07.13 :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar