9. okt 2013

TAOK Jäneda 2013

2012 aasta TAOK rogain jäi kodustel põhjustel vahele ja sama lugu oli õhus ka käesoleval aastal. Hea, et Tõnu leidis aega osaleda.

Ilmaennustus oli sobiv, täpselt see mis vaja, ei olnud soe, ega külm ja sademeid ka ei lubanud.

Planeerimine käis kähku. Kiire pakkimine ja siis stardialasse. Ühel hetkel ei saanudki aru, kõik äkki tormasid nö rajale, tormasime meiegi.

Plaan oli siis vastupäeva kaardi põhjaosas suurem ring teha ja siis väiksem kaardi keskelt. Lõpus jäi veel võimalus punkte ära jätta või siis juurde võtta.

Tõnu pani ees minema ja mina sörkisin talle usinalt järgi.

Esimese vea tegime punktiga 40, kaldusime suunaga natuke paremale ja tegimegi esimese silmuse. Edaspidi proovisime hoolikamad olla. Hommikune kargus kadus ja võtsin riideid vähemaks. Olemine läks lahedamaks, aga jalgades ei olnud seda kerget tunnet ja jooks kohe ei sobinud mulle, aga sundisin ennast tagant.

52 tundus, et läheb raskeks, aga saime ennast kaardile ja ka punkti ilusasti kätte.

58 oli valdavalt teejooks, oleks võinud ka vahepealse lõike ära jätta ja mööda teed liikuda, aga ju siis oli vaja natuke algatuseks ka võsas ragistada.

32 läksime algul suunaga ja siis mööda teed ja lõpus jälle suunaga. Sihtisin keskmisele lagendikule, aga kohale jõudsime vasakpoolse lagendiku paremale servale. Igaks juhuks vaatasime veel vasakule, et kindlad olla lageda õigsuses.

46 ja 42 mööda teid.

24 suunaga teele ja siis peaaegu otse punkti.

57 mööda teed, siis tundsin, et jalad hakkavad pehmeks jääma. samas olime graafikust kogu aeg 20-30 minutit ees. Ilm on ilus:)

45ndasse minekul tabas meid hetkeline segadus, mistõttu tegime haagi ümber väikse kõrgustiku, oleks saanud ka otse minna.

59 päripäeva teevaliku tegijad tulevad vastu, peale punkti võtmist teeme käigult suurema söömise.

56 asfaldijooks valutavate reie- ja säärelihastega, lõpus raba, vaheldus lihastele.

33 sunnin ennast jooksma. Tõnu ütles, et ei oska nii aeglaselt joosta.

44 pugesime ooside vahelt ilusasti läbi, aga punkti leidmisega tegime jälle silmuse.

26-43 sunnin jälle ennast jooksma, oleme vahepeal graafikust ainult 10 minutit ees.

41-54 pikad teeotsad, raske, aga liigun, saime uuesti 20-30 minutit varu. 54 ajasin viimase geelid (lõpuspurdi tarbeks) sisse, tähelepanu hajus ja lasime automaatselt kuni majani välja, väike ülejooks.

48 pehme, joosta ei jaksa (mina), käime. Kraavide hargnemisel punkti pole. Täpsem pilk kaardile ja on näha, et hargnemisele eelneb ka kraavide rist. Ajavaru väheneb kohutava kiirusega. Sääred/reied valutavad.

47  mööda kraavi edasi, üle lagendiku, üle liinide, kraavide ja käes ta oligi. Plaanis oli ka 50 võtta, aga selleks enam aega ei ole. Heiki ja Helis lähenesid reipalt kuskilt lõuna poolt punkti.

22 pikk, pikk teejooks, sunnin ennast kiiremini liigutama, toss on päris väljas, vaja kindlasti aega jõuda. Tõnu lippab nagu ta polekski seitset tundi metsas olnud.

Finiš. Suht savi, mis koht, palju punkte jne. saaks vaid istuda ja punasest välja.

Kui oleks jõudnud 50 ka ära võtta oleks täiega rahul olnud:)

Rajal olime: 7:49:13
Punkte kokku: 80
Üldarvestuses: 77 koht
MM: 47 ja MM40: 18 koht

Kokku läbisime ~47 kilomeetrit.

Meie teekond:

30. juuli 2013

Rogaini MM, Venemaa 2013

Venemaa osas üllatusi ei olnud, kõikide instantsidega suheldes oli käitumine vastavalt ootuspärasele.
Põhimõtteliselt järg eelnenud asjaajamisele:)
Mõnevõrra üllatas, et tolliametnik oli abivalmis (paberite täitmisel) ja teel olles nägin ainult ühte politsei/miilitsa autot.

Plaanisime läbida ~90 kilomeetrit, veeta võistluskeskuses minimaalselt aega ning saada maksimaalselt öise orienteerumise kogemusi ja seda me ka saime.

Esimese poole (esimesed 12 tundi) läbisime nagu planeeritult, ennetasime ajagraafikut kohati poolteist tundi, mis lõpuks siiski sulas pooleks tunniks, aga hea seegi. Punktid leidsime üles ilusasti, samas tuli palju orienteeruda. Kõvasti oli sääski :)

Teine pool oli häving. Alustasime kohe vigadega, erinevatel põhjustel võttis punktide leidmine rohkem aega, aga need olid pisiasjad. Kuna aega kulus, siis otsustasime, et jätame ära punkti 94. Punkti nr 57 otsisime poolteist tundi ja saime ta kätte alles valges, sellest johtuvalt pidime ka ära jätma plaanitud 76, 87 ja 56.

"Lõpumaksaka" saime punktiga 86, mis iseenesest ei olnud keeruline, aga pisike apsakas kaardil osutus nii suureks maastikul, et jäime jänni oma asukoha määramisega nii kaardil kui ka maastikul. Kokkuvõttes oli moraalilangus nii suur, et loobusime, peale tunniajast ekslemist, ka sellest punktist.

Kokkuvõtteks.
Kui soovime edaspidi rogainidel paremat tulemust, siis tuleb leida aega ja võimalusi, et osaleda öisteil orienteerumisvõistlustel.
Lisaks vaja arendada oskusi, kuidas leida teed tagasi kaardile. Nojah ja kiirust tõsta jne :)

Kaart/maastik/punktid olid nö MM väärilised, lihtne ei olnud vast kellelgi. Vaatamata ebaõnnestumisele, meile meeldis, oli väga õpetlik.


Lahedad reisikaaslased olid ka meil ja kultuuriprogramm. Mingil hetkel lisan ka pildigalerii.











Heiki ja Helise blogi

Natuke statistikat kah:

1. päeva plaan 1020, tehtud.
2. päeva plaan 480, saime 280
Läbitud teekond 79 kilomeetrit.

Tulemused võistluste kodulehelt

Üldarvestuses: 238
Segapaarid: 82
Segapaarid 40: 37

Punane - päev, sinine - öö ja roheline - teise päeva plaaneeritu (lõpp jäi lahtiseks, vastavalt jõuvarudele ja/või ajale 56, 47, 30 vms).


Lisatud 09.09.13
Valik tehtud pilte.

21. juuli 2013

Vääna rogain 2013

Vääna rogainil otsustasime kaasa teha (et ennast mitte liiast lõhkuda) 3 tunnisel rajal.

Kokkuvõtteks läks hästi, kuid teevalikutega panin juba eelmisel õhtul jama sisse.

Arvestasin, et otseteed punktist punkti tuleb meil kuskil 12 kilomeetrit, aga "väikene" arvutusviga tegi sellest 16 km ja seetõttu planeerisime kaardile ülioptimistliku rajavaliku. Samas esimese tunni täitmisest jäi meil 6 minutit puudu.
Igatahes punktis 61 sai selgeks, et tervet planeeritud teekonda me ei läbi ja alates punktist 57 peame juba finiši poole suunduma, proovides teepealt neid punkte võtta, mida annab.
Oleks jõudnud veel võtta ka 32 ja 25, aga minnes punkti 57 kadus minul jalgadest jõud ja sealtmaalt finišisse oli suur vaev, olin nö punases. Jäime ka hiljaks (tegime finišisse minekul 300 m lisateekonda) ja kaotasime kaks punkti, aga Taavi Kalast ja tema kaunist saatjast saime ette, talle tuli trahvi 6 punkti, age meie varasem finišiaeg tõstis meid ettepoole.

Oli raske treening ja vigadest õppimise koht. Kindlasti oleks õige arvestusega teise rajavaliku teinud.

Läbitud teekond 19 kilomeetrit.



7. juuli 2013

"СОВДЕП"

Venemaa viisataotluste sisseandmisega oleks nagu ajas tagasi rännanud.

Iseenesest läks viisataotluste sisestamine veebikeskkonda suhteliselt talutavalt. Imelik tundus vaid, et peale viiisataotluse sisestamist veebis, oli vaja veel teha taotlusest väljatrükk ja sellega siis minna saatkonda või viisakeskusesse. Arvata võib, et veebi kaudu ei ole vene itimehed välja mõelnud digiallkirjastamise võimalust. Loodetavasti veel.

Paberil taotlused käes astusime 03.07 homikul saatkonna Pika tänava vastuvõturuumi ja nägime järjekorras meie häid konkurente Heikit ja Helist. Igatahes ooteaeg lendas ruttu. Tundus, et saame selle päevaga asjad korda, aga ei. Ekslikult olin viisataotluse vormistamise ja väljastamise kohaks märkinud Tallinna viisakeskuse, mitte saatkonna.

Viisakeskused on tehtud viisataotlejate paremaks teenindamiseks, seda muidugi väikese teenustasu (21 eurot) eest.

Kuna Eval ei olnud muul ajal aega saatkonna järjekorras seista, siis sõitsime kohe viisakeskusesse, mis asus Rävala puiesteel. Kuna mul oli ka järgmine päev vaba, siis olin valmis veekord saatkonda külastama.
Nojah, "parema teenendamise" nimel tegeletakse viisakeskuses eraisikutega 13:00-17:00 (ennelõunasel ajal on teenindus eelregistreerimisega), kell oli kuskil 10:45 ning rahvast 1-2 inimest, samas teenindajaid kaks korda rohkem.
Eva läks siiski enne sulgemist tagasi ja sai väikese kõrvalabiga (saatsin viisakutse e-kirja edasi viisakeskusesse) viisataotluse sisse antud.

Järgmisel hommikul jõudsin saatkonda peale üheksat. Järjekorras oli ka seekord sõbralik konkurentide paar oma taotlust sisse andmas. Pikka aega olin viimane ja aeg lendas kiiresti, kell 09:30 paiku hakkasin juba arvestama, et tuleb veelkord kohale tulla, sest järjekord liikus edasi teosammul. Ühel onul läks selgitamiste peale kuskil 15 minutit ja ma ei saanudki aru, kas ta sai paberid sisse anda või mitte. Kõik seisavad tülpinud nägudega ja ohkavad aeg ajalt ning vahivad närviliselt kella.

Kell sai juba kümme ja ootasin juba teadet, et tulge homme, "ne polozeno" jne, aga 10:05 paiku tuli keegi saatkonna onu uksest välja ja läks hetkel viimase järjekorras seisja juurde ja teatas, et ta järgmistele teataks, et tema on viimane.

Kui ma lõpuks nö luugini jõudsin, siis läks mul seal maksimaalselt poolteist minutit aega, öeldi ainult, et ootaksin mingi lipiku ära ja siis saan riigilõivu tasuma hakata.

Siis läkski uks lahti ja jagati nimelised lipikud igaühele kätte ja sai jälle järgmise luugi juurde saamiseks järjekorras oodata, et viisa eest tasuda. Tuli meelde 80ndatel poeskäik venemaal - seisad vorstijärjekorras, lased vorsti (kui seda sulle jätkus) ära kaaluda ja paberisse keerata, saad mingi paberi, millega kassasse lähed ja siis kviitungiga kiiresti jälle vorsti järgi.

12.07 paluti siis kell 15:00 saatkonda viisa järgi tulla, Evale lubati ka samal kuupäeval viisa kätte anda.

Igatahes saatkonnast lahkudes (kell 10:20) tuli mulle meelde üks vana, aga sel hetkel väga meeleolukas lugu.




Parandus/täiendus:
СОВДЕПi tähenduse leiad siit,  plaanisin juba algselt sellise pealkirja panna, aga läks kirjutamise aja meelest, nüüd siis täiendasin (08.07.13).

Viisad saime kätte nagu lubatud 12.07.13 :)


19. apr 2013

Seekord kolmapäeva õhtu.

17.04.13 toimusid Tallinna meistrivõistlused öises orienteerumisjooksus.

Võistlus toimus Laulasmaal ja tundus, et kohe peab osalema :)

Ma ei osanud mingit eesmärki peale selle, et viimaseks ei jää, seada.
Satardiajaks sain 21:38 nagu algajatele kohane, esimeste hulgas. Stardist läksin suht mõõduka tempoga minema ja esimesed punktid tulid ilusasti kätte. Kaks minutit hiljem startis Mati Preitof ja arvasin, et ta jõuab mulle üsna ruttu järgi, aga kohtusime alles punktis 44, see oli minu jooksu 28ndal minutil. Selleks ajaks tundsin ka juba väsimust, jalad tundusid olevast vatist, aga vaim oli veel erk:).
Enne punkti 33 oli see vastik liivane tõus ja siin oleks pidanud tempot alla laskma, kuid ei. Tuligi esimene suurem viga. Järgmised punktid olid lastelaagri juures, mereääres ja siis lõunapool Laulasmaa SPAd. Natuke eksitas lastelaagri aed, aga värav oli lahti ja edasi punkti 47 poole. Siin tuli teine suurem viga. Edasi tulidki üle punkti vead, mis järjest eskaleerusid.
Eriti kaua otsisin punkti 73. Lähenesin ilusasti lagendiku servast ja, siis ei oska enam seletada, miks suunda muutsin ja seda punkti lõunapoolt otsima hakkasin. Võibolla lasin ennast eksitada teiselpool teed asuvast nö sidejaoskonnast ja mulle tundus, et just see lagendik tuli liiga kiiresti kätte... Selleks ajaks oli ka jaks päris otsas ja sundisin ennast edasi jooksusamme tegema ja lõpetama.

Igatahes oli hea meel, et osalesin ja esimeses osas suutsin kainelt tegutseda.

Nojah, viimaseks ka ei jäänud :D

Tulemused

Minu teekond ka selle "imelise" kaheksaga, raja lõpuosas..
Parema vaate saab siis kui klikid parema klahviga ja siis valid Open link in new window.


22. märts 2013

Järjekordne neljapäeva õhtu

Seekordne Keila O-ÖÖ 6. toimus mõnusas kaheksa-üheksa kraadises külmas.

Seekord oli planerimiseks aega ainult 5 minutit.

Kiire pilk kaardile ja arvasime, et seni kuni veel värsked oleme, võtame lõunapoolsed punktid ära, lootuses, et põhjapool on rohkem võimalik teid mööda liikuda.

Alguses läks ilusasti kuni punktini 31, millest läksime väga lähedalt mööda, siis ekslesime (koos hilisemate võitjatega) ja lõpuks ikka veekogu nurgast üles leidsime. Edasi läksime otse punkti 34, mis võttis ainult niipalju vaeva, et rada ees polnud ja seetõttu tuli läbi lume pressida. Edasi rühkisime läbi lume Tammiku teele ja siis söödasõime poole. Punkti 32 saime ilusasti kätte, aga tagasi söödasõime juurde minnes oskasime jälle ekselda.

Edasi tulid nö lumised punktid, mis võtsid meil kõvasti liikumiskiirust alla.
Vahepeal kahtlesime, kas jõuame kõik punktid ära võtta või mitte - jõudsime.
Aeg tuli 2 tundi ja 50 minutit.

Lõpptulemusi veel ei tea, aga Tiina kirjutas, et vanurite klassis olime teised :)

Tänud korraldajatele ja Eduardile hea raja eest.

Meie teekond