Alates aprillist 1992 olin siis ametis Keilas, kuni aprillini 1997. Viis aastat. Lühike või pikk aeg?
Sinna sisse mahtusid pagana olulised sündmused nii päästealal Harjumaal kui ka kogu vabariigis ning ka minu isiklikus elus.
Kõigepealt teenistuse loomine Harjumaal, ühtse operatiivside loomine, tõrjujate ettevalmistus, tulevased arengud...
Mulle esimesed kogemused metsa- ja rabatulekahjudega, siis Vene vägede lahkumine, koos Paldiskis asuvate radioaktiivsete kütuseelementide transportimise "suurnäitemänguga", Keila-Joa raketibaasi raketikütus, radioaktiivsed jäätmed Kiisal jpm.
Tehniliste võimaluste rohkus ja ka võimalikkus ja tempo, nende võimaluste realiseerimiseks.
Näiteks soetasime vene mereväelt suruõhuaparaatide laadimiseks kompressori. Sõber Jaanus aitas selle Miinisadamas ühel aluselt oma GAZ-53 käpaga maha sikutada. Arvestasime, et paar aastat saame kasutada, aga poole aasta pärast oli võimalik juba kaks korda võimsam seade ise soetada. Suruõhuaparaadid ASV (апарат сжатого воздуха) versus Spiromatic (kaasaegne töövahend), hüdraulilised lõikeriistad, tööriided Nomex2, parameedikud valvevahetustes ja palju muud.
Vot kõik see oli juba unustusse vajunud, aga helistas Vello ja kutsus väikesele koosviibimisele 11.02.11, Põhja-Eesti Päästekeskuse Keila komandosse, sest 20 aastat oli möödas, mil talle endale tehti ettepanek asuda Harjumaa Päästeameti juhiks.
Oli hea möödunud aegu meenutada. Oli väga põnev nö viisaastak :)
Lisaks ka pilte toimunud ürituselt.
Ja veel lisaks 20-aasta tagune operatiivkaart autode (vabatahtlikud, vene sõjavägi, metskonnad ja ametkondlikud) ja mootorpritside asetusega.
