15. mai 2015

Tallinna MV öine, Keila-Joa

Seekordne postitus hilineb kuu aega.
Tegelik aeg siis 15.04.15 ja käesoleva aasta Tallinna MV öises orienteerumises Keila-Joal. Vorm oli selline nagu ta oli, kuskil kuu aega ei olnud ennast liigutanud, laiskus. Ees ootas tuttav maastik, kus kindlasti ka üles-alla etapid jms. Ilma osas olin ettevaatlik, meri siinsamas ja see ei olnud veel oma jäist hingust minetanud. Etteruttavaölt võib öelda, et oleks võinud veidi õhemalt riietuda. Peamine eesmärk oli, mitte viimaseks jääda ja suuri vigu mitte teha nagu Jägalas. Sellest sündmusest ei tekkinudki postitust, et selle järgi võib arvata, kuidas läks:)
Ega midagi, tegin ennast soojaks ja oligi start. Alustasin tasakesi, Esimese punkti sain ilusasti kätte, teise minnes kaldusin veidike paremale. Kaardil oli küll roheline, aga joosta sai. Kasulikum oleks olnud veidike vasakule kalduda.
Kolmandassse läksin juba lohakamalt, sest esimesed tulid ju ilusasti kätte. Edasi läksin ilusasti mööda teed, aga millegipärast kaldusin tee lõppedes liiga vasakule ja siis läks tükk aega enne, kui ennast uuesti kaardile tagasi sain. Nii - esimene suurem viga tehtud.
Neljanda sain kenasti kätte, aga tõus neljandasse andi märku, et kuhu sa tormad.
Viiendasse minnes tegin pisikese ülejooksu, aga see oli väike valvsuse kontroll.
Kuues, seitsmes ja kaheksas tulid kenasti, aga jalg oli ka juba tönts, palju tuli ronida ja vorm oli nagu ta oli.
Üheksandast punktist jooksin üsna lähedalt mööda ja siis tagasi ja alles siis sain kätte, üks suurem grupp jäigi seda otsima. Punktid olid ilma helkuriteta ja nii see juhtuski.
Kümnes tuli kenasti, jooksin otse peale.
Üheteiskümnendasse ei hakanud otse läbi metsa minema, jooksin mööda teid, et veidi ennast koguda. Nojah, siis keerasin liiga vara vasakule, aga oletatavas punktikohas sain aru, et tuleb otse mereäärde lipata. Teine väike viga.
Kaksteist ja kolmteist sain kenasti kätte. Toss on juba päris väljas.
Neljateistkümnendasse minnes olin jälle liiga ennatlik ja tegin nö olematust rohelisest möödumiseks väikse haagi.
Viisteist kuni kaheksateist tulid rahulikult, liikusin mõõdukalt vahelduva kiirusega.
Üheksateistkümnendasse minnes kaldusin jälle millegipärast liiga paremale. Kuna punki piirkonnas oli suht tihe sarapuvõsa ja palju auke, siis oli selle leidmisega paras tegu, lisaks jooksin jälle punktist paari meetri kauguselt mööda.
Edasi oligi lõpp ja käeoleva aasta orienteerumise märk maha pandud.

Aeg tuli "soliidne" 1:36 ja viimaseks ka ei jäänud:)

Tulemused