Planeerisime ringi päriäeva ja kuni punktini 81 (~31km), edasi jäi nii nagu aeg ja ka füüsiline seis lubab.
Stardiülesande läks hästi, sest ei teadnud ainult kahte vastust ja edasise loogika järgi oletasime, et kokku võib tulla 26 punkti ja nii see ka oli.
Planeeritu lubas kasutada palju teid ja seda ka tegime, valdavalt kerge sörgiga. Tagantjärgi võiks öelda, et tegu ei olnud orienteerumisega vaid joosuvõistlusega, vähemalt meie jaoks.
Finišisse jõudsime pool tundi enne kontrollaja lõppu, käisime saunas ja sõime ja sõitsime koju.
Eesmärki otseselt ka ei püstitanud. Kuigi võiks öelda, et olime valmis võimalikult palju joostes liikuma ja seda ka tegime. Keskmiseks kiiruseks tuli 6 km/tunnis, seni kõrgeim saavutus. TAOK Karepal ja Kõrvemaa rogain 5,2 km/h, kevadine libahunt 4,87 km/h TAOK Taevaskoja 5,1 km/h ja TAOK Oandu 4,48 km/h.
Kokku saime 117 punkti, üldarvestuses 50. koht, HD 22.
Kevade ja sügise kokkuvõttes 19. koht ja HD 7.
Meie teekond kah, kokku tuli 33 kilomeetrit.
Oli tore laupäev, ilm oli paras. Tänud korraldajatele hästi korraldatud võistluse eest.
Veel. Tänud Jaagule, kes meid toetas innustava repliigiga:
"...no oleme homme konkurendid, sest me ka ei orienteeru ja joosta ka ei jaksa...". :D
3 kommentaari:
Palju shleha maksis? Või kuidas seda kirjutati.
Mathias kestis mul 3 tundi ja 20 km väga ilusti ja siis sai totaalse haamri. Söötsin talle sisse 2 shlehat, magneesiumiampulli, kolm sokolaadi ja paar müslibatooni. Ta on küll suur maiasmokk aga lõpuks ütles ei. Proovisin teda nööriga vedada aga ta häbenes seda ja ei tahtnud rohkem. Siis jalutas 2 tundi vastikult aeglaselt ja taastus. Lõpus, kui hiljaks hakkasime jääma, siis sörkis veel veidi. Lõpus läksime punkt 30 lohakalt peale ja jäigi ajahädas leidmata, pöörasime veidi vara finiši poole ära. Aega jäi 2 minutit veel ülegi. Kokku 48 km. Mathias ütles, et see oli tal ühekordne projekt, et ega ta mingi jooksja ei ole. Üldiselt oli tore matk, kuigi vahepeal sai seda põlvini külmas vees solberdamist paljuvõitu. Et edestasime nii teid Evaga kui ka Tõnut ja Mikku, võib ka sportliku poolega rahule jääda.
Jaak
Jaak, te peaksit ju ülirahul olema, seljataha jäi ju 130 võistkonda:D:D
Ma millegipärast arvan, et Mathias oleks ka rohkem kestnud, kui oleksite tempot veidi rahulikumana hoidnud.
Sellest arvutamise punktist panite kõva kiirendusega meie eest minema.
Läbisime siiski 38 km. Vaatasin Mathiase lapilist nägu ja kahetsesin, et talle pulsivööd peale ei pannud. Et tal oli enne sõjaväe arstlikus kontrollis süda terveks tunnistatud, siis ma ei kartnud last ära tappa. Noor inimene suudab ka 0-trenni pealt.
Jaak
Postita kommentaar