Olen valdavalt oma suved (vahel ka talved) veetnud nö piiritsoonides. Vanaema elas Vihasoos (mitte kaugel Kolgakülast :)), kus meie tegutsemisareaal oli Lokasast kuni Võsuni ja teine piirkond oli Kloogarand kuni Vääna-Jõesuu. Maismaal piirivalvega üldse kokku ei puutunud. Mõned probleemid (nende arvates) tuli seoses merel käikudega klaarida.
Meil oli üks nö rituaale, kuskil aasta lõpus 29-31.12 käia Meremõisa või Lohusalu kandis rannas, siis ongi see tehtud.
Vanaemale Kolgakülla külla minek oli ikka keeruline küll. Piiritsooni luba ei hakanud keegi ajama, pilet tuli osta Loksale, see ei olnud piiritsoon. Edasi sõltus juba bussijuhist, vahest mõni Kolgakülas peatust ei teinud, sest sinna polnud ühtegi piletit müüdud. Siis pidi Loksalt tagasi tulema. Aga tavaliselt tuli vanaema bussile peatusesse vastu, siis pidi buss seisma jääma ja ukse lahti tegema. Aga ühtegi piirivalvurit ma küll ei mäleta seal kunagi näinud olevat.
Piirivalvurid ("KPPd") olid peale Loksat, siis siiapoole Loksat Hara poole minna, kohe kordoni juures ja siis veel Leisi kandis ka. Vahel olid nad mehitatud ja vahel mitte. Kui ümberkaudsetel külapidudel sai käidud, siis tuli ikka mitu teekonnavarianti läbi mängida, et piirivalvureid vältida. Vihasoos oli kunagi ka kordon koos vaatlustorniga. Mereääres oli patrulle mingi aeg päris palju.
Kloogaranna-Lohusalu kontaktid olid põhiliselt seoses mereleminekutega (põhiliselt purjetamine erinevate alustega). Vahel see õnnestus, vahel mitte.
7 kommentaari:
Nabeka, kuigi pole sinna kunagi sattunud.
Või on õigem nimi Nabe.
Jah, tegu on Nabe saarega.
Pilt on tehtud veel vene ajal, kuskil aastavahetuse paiku.
Kuidas tol ajal sinna üldse ligi pääses? Kas see piiritsoonis ei olnudki?
Olen valdavalt oma suved (vahel ka talved) veetnud nö piiritsoonides. Vanaema elas Vihasoos (mitte kaugel Kolgakülast :)), kus meie tegutsemisareaal oli Lokasast kuni Võsuni ja teine piirkond oli Kloogarand kuni Vääna-Jõesuu. Maismaal piirivalvega üldse kokku ei puutunud. Mõned probleemid (nende arvates) tuli seoses merel käikudega klaarida.
Meil oli üks nö rituaale, kuskil aasta lõpus 29-31.12 käia Meremõisa või Lohusalu kandis rannas, siis ongi see tehtud.
Vanaemale Kolgakülla külla minek oli ikka keeruline küll. Piiritsooni luba ei hakanud keegi ajama, pilet tuli osta Loksale, see ei olnud piiritsoon. Edasi sõltus juba bussijuhist, vahest mõni Kolgakülas peatust ei teinud, sest sinna polnud ühtegi piletit müüdud. Siis pidi Loksalt tagasi tulema. Aga tavaliselt tuli vanaema bussile peatusesse vastu, siis pidi buss seisma jääma ja ukse lahti tegema. Aga ühtegi piirivalvurit ma küll ei mäleta seal kunagi näinud olevat.
Piirivalvurid ("KPPd") olid peale Loksat, siis siiapoole Loksat Hara poole minna, kohe kordoni juures ja siis veel Leisi kandis ka. Vahel olid nad mehitatud ja vahel mitte. Kui ümberkaudsetel külapidudel sai käidud, siis tuli ikka mitu teekonnavarianti läbi mängida, et piirivalvureid vältida.
Vihasoos oli kunagi ka kordon koos vaatlustorniga. Mereääres oli patrulle mingi aeg päris palju.
Kloogaranna-Lohusalu kontaktid olid põhiliselt seoses mereleminekutega (põhiliselt purjetamine erinevate alustega). Vahel see õnnestus, vahel mitte.
Postita kommentaar